Sarjad

Avaettekande tutvustus: Maailm on muutuste keerises ja haridususku väiksel Eestil on selles situatsioonis tohutu eelis luua haridusinnovatsiooni - süsteemselt välja mõelda ja rakendada õppimiseks, õpetamiseks ja juhtimiseks uudseid tõhusaid protsesse ja lahendusi. Innovatsioon sünnib aga sageli ka praktikas ja teadustöös, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toome teieni innovaatilise etteasteformaadina kolmekõne, kus saavad kokku targa küsija rollis Kaur Alle ning kogenud vastajate rollis sadu Eesti koole külastanud hariduspoliitika kujundaja ja doktoritööd tegev Liina Kersna ning kümmekonnas välisriigis koole külastanud, haridusinnovatsiooni uurinud ja teooriaid mõtestanud Margus Pedaste. Üheskoos lahkavad nad tänase maailma haridusväljakutseid ja mõtisklevad selle üle, kas ja kuidas nii meil kui mujal kogetud haridusinnovatsioon tulevikku kujundab.

Margus Pedaste on TÜ haridusinnovatsiooni professor ja haridusteaduste instituudi juhataja. Ta õpetab õpetajaid, haridusjuhte ja innovaatoreid ning paljusid doktorante, samuti olnud ta koolis bioloogiaõpetaja. Külalisteadlasena on ta töötanud Stanfordi ja Berkeley ülikoolides, kuid oma visiitidel on tutvunud hariduselu ja koolidega erinevates kohtades maailmas. Liina Kersna on Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister, hetkel ka TÜ haridusteaduste doktorant, kes uurib õpilaste eneseregulatsiooni toetamist erinevate pedagoogiliste lähenemistega üldhariduskoolides. Kaur Alle on Laagri kooli õppetöö koordinaator, aga ka klassijuhataja ja loodusainete õpetaja. Ta on ka TÜ haridusinnovatsiooni õppekava üliõpilane.

„MISSION X: treeni nagu astronaut” on kosmoseteadlaste, fitness-spetsialistide ja astronautide poolt välja töötatud haridusprogramm lastele ja kuni 14-aastastele noortele.
Õpitegevustes kasutatakse kosmose teemat, et tekitada huvi inimese, looduskeskkonna, täppisteaduste ning tehnoloogia vastu. Lisaks põhjendatakse tervisliku toitumise ja liikumise tähtsust nii astronautide kui ka meie igapäevaelus.
Koolitusel tutvustame haridusprogrammi põhimõtet, selles osalemist ning seost riikliku õppekavaga. Osalejatele jagame juhiseid ning teeme läbi erinevaid ülesandeid. Lisaks saab iga õpetaja soovi korral kaasa ülesannete kogumiku, postri rühma või klassi uksele ning oma (õpi)lastele jagamiseks kosmoseteemalisi kleebiseid.
Koolitusele on oodatud nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad.

Kersti Loim ja Anu Uusmaa on klassiõpetajad. Neid ühendab julgus uurida, avastada ja katsetada uusi võimalusi ning soov häid leide teistega jagada.

Õpituba toimub Tartu Tamme Kooli klassiruumis 206.

Lõiminguprojektid on mõeldud tundideks 2. ja 3. kooliastmes. Jagame oma häid kogemusi, kuidas kasutada õppetunnis nutitelefoni foto- ja videokaamerat ning fototöötlusprogrammi ja luua digisisu ja tõsta õpilaste huvi õpitava teema vastu.
Uurime, kuidas rakendada õpperoboteid ainetevaheliste seoste loomisel.
Arutleme, kuidas kujundada õppekeskkonda ja toetada õpetajate koostööd nii, et oleks võimalik aineüleselt käsitleda pädevusi, määratleda õpieesmärke ning tuua esile erinevate õppeainete ühised probleemid ja mõisted.

Niina Gontšarova on matemaatika õpetaja ja Valentina Tubin eesti keele õpetaja.

Õpituba toimub Tartu Aleksander Puškini Kooli ruumis 406 (4. korrus).

Loeng "Probleemkäitumise ennetamine ja leevendamine koolis" heidab sügavama pilgu õpilaste probleemkäitumise taha. Käitumine kui tegevus on alati millegi tulemus või tagajärg. Selleks, et õpilastest paremini aru saada, on oluline vaadata muresid ja probleeme laiemalt.
Loengus tuuakse välja:
Kuidas koolis probleemkäitumist ennetada?
Kuidas õpetada tugevate tunnetega toimetulekut?
Kuidas luua ja hoida usaldusliku suhet?

Loengusse on oodatud kõik tugispetsialistid ja õpetajad, keda antud teema kõnetab.

Eleriin Käo-Zirk töötab Ilmatsalu põhikoolis sotsiaalpedagoogina. Oma töös peab ta oluliseks süsteemset ennetustööd, koostööd kodu ja kooli vahel ning heade suhete olemasolu. Eleriin leiab, et positiivsed muutused saavad alguse koostöös ühise eesmärgi nimel tegutsemisest.

Et luua süsteemseid ja pikaaegseid muutusi ning panustada ühiskonda veelgi enam, tegutseb ta ka koolitajana, koolitades ja nõustades nii õpetajaid kui ka lapsevanemaid.
Eleriin Käo-Zirk on Imeliste Aastate vanemluskoolitaja ning tegutseb aktiivselt Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühenduse juhatuses.

Loeng toimub Ilmatsalu Põhikooli aulas.

Tegu on aktiivse ja praktilistest ülesannetest koosnev töötoaga. Pakun välja ideid ja näiteid, kuidas liikumisülesanne aitab muuta tundi mitmekesisemaks ja vaheldusrikkamaks. Lisaks praktilisele kogemusele saavad osalejad kaasa näiteid ülesannetest, millega tundi rikastada.

Malle Partsioja on kauaaegne Tartu Forseliuse Kooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Tema tunde iseloomustab õpitu seostamine igapäevaelu ja erinevate õppeainetega ning efektiivsete õpistrateegiate kasutamine.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli ruumis 201.

Õpitoas tutvustatakse, kuidas toetatakse Tartu Forseliuse Koolis õpilaste üleminekut I kooliastmest II kooliastmesse. Saab kuulda, milliseid ettevalmistusi tehakse edukaks üleminekuks 3. klassis ja millist tuge pakutakse 4. klassi õppuritele. Juttu tuleb koostöisest ja ahhaalikust õppest, üldõpetusest ja lõimingust, tõhusate õpistrateegiate õpetamisest, VEPA rollist, II kooliastmesse sisseelamise päevast ja muust.

Liis-Marii Roosnupp on Tartu Forseliuse Kooli klassiõpetaja ja I kooliastme juht. Kadriliis Karu on Tartu Forseliuse Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning II kooliastme juht. Nende meelest on oluline, et õpilased oleksid ühest kooliastmest teise liikudes selleks päriselt valmis ja saaksid vajalikku tuge, samas võimaluse võtta eakohast vastutust ja ennast proovile panna.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli klassiruumis 105.

Keskuste päeva näite varal saab reflekteerida, miks antud õppevorm vastab uuenenud õpikäsituse ning ennastjuhtiva õppija „loosungitele“ sisuliselt.
Teemade ringid, millest keskustepäevaga seoses juttu tuleb, on aineülesed (lõimitud õpe, õpioskused, ennastjuhtiv õppija, uuenenud õpikäsitus, avatud õpimaastik, õpijuhised).
Koolitusel tuuakse rohkesti näiteid, miks oleks vaja keskuste päevi korraldada.

Helina Mugra on Tartu Variku Kooli klassiõpetaja ja kõige vägevama 3.b klassi klassijuhataja. Ta on huvitatud sellest, kuidas tõhusalt õppida ja õpetada. Muutused virgutavad ja ahvatlevad.

Õpituba toimub Tartu Variku Kooli avatud õpimaastikul 243.

Eelmisel õppeaastal loodi Tartu Forseliuse Koolis oma kooli õpetajat toetava juhtimissüsteem, mis tähendab, et tegutseme tiimipõhiselt ning toetame oma inimesi süsteemselt. Sellest on möödas aasta. Õpitoas saab ülevaate, mida tähendab õpetajat toetav juhtimine meie koolis, kuidas aasta möödus, mida arvasid sellest õpetajad ja mis on edasised tegevused. Samuti saab mudeli ühte osa ka praktikas proovida. Tule uuri lähemalt!

Kristi Mumm on Tartu Forseliuse Kooli õppejuht.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli ruumis 102-103.

Sensoorne lugu on lugu, mille jutustamisel kombineeritakse kõnet ja sensoorseid kogemusi. Narratiivi edastamisel on sõnadel ja kogemustel võrdne väärtus.
Algselt arendati sensoorsed lood välja sügava ja liitpuudega inimeste jaoks. Sensoorsed lood on lihtsad, haaravad, lõbusad ja neid saab kasutada erinevate erivajadusega õppurite jaoks (autism, ATH, meelepuue, kommunikatsiooniraskused, mäluprobleemid, füüsiline puue ja vaimse tervise häire). Sensoorsed lood sobivad ka tavalasteaedadesse ja tundide elavdamiseks algklassides. Sensoorsed lood on nauditavad ning kaasavad kuulajat ka juhul, kui sõnadest või piltidest aru ei saa.

Tiina Eksi on Tartu Ülikooli intellektipuude pedagoogika lektor/õpetaja, Tatu Maarja Kooli klassiõpetaja 8. klassi õpilastele.

Õpituba toimub Tartu Maarja Kooli eurütmiasaal (teine korrus hoovipealses majas).

Töötoas saab omal nahal kogeda TäheTERA teatrimängude huvitunni tegevusi. Tegu on aktiivse ja praktilise töötoaga, kus mängime läbi kümmekond lihtsat teatrimängu, mida on hea põimida nii vahetunni tegevustesse kui ka kiireks energia- või keskendusmispausiks.
Tule ja saa osa toredatest teatrimängudest.

Töötuba viib läbi TäheTERA huvijuht ja teatrimängude huvitunni õpetaja Anu Liiv. Anu on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala, viinud teatri- ja draamatunde läbi Teatri Kodus ja HuviTERAs.

Õpituba toimub TäheTERA aatriumis.

Kuidas saab õpikeskkond inspireerida ja toetada loovust ning keskkonnateadlikkust?
Millised on Tartu loodusmaja praktilised näited ja parimad praktikad õpikeskkonna kujundamisel?
Tegu on aktiivse ja praktilistest ülesannetest koosnev töötoaga, mille käigus tutvud Tartu loodusmaja õpikeskkonnaga. Ilusa ilma korral liigume ka loodusmaja pargis, seega pane palun ennast mugavalt riidesse.

Jelena Kalames on Tartu loodusmaja huvikooli direktor. Viimased kümme aastat ta on töötanud haridus- ja noorsootöö valdkonnas. Ta on vedanud noorte ettevõtlikkust arendavaid projekte, tegutsenud õpetaja ning täiskasvanute koolitajana.

Õpitoas saab proovida, kuidas möödub üks tund mängustatud ülesandeid täites. Tunnis on üks soojendusülesanne ja kaks põhiülesannet. Mängustatud ülesanded on seotud liikumisega, nii et palun võtke kaasa rõõmus ja avatud meel. Ülesanded on seotud küll keeleteemadega, kuid loodetavasti saavad kõik aineõpetajad ideid oma tundide vaheldusrikkamaks muutmiseks.

Moonika Pärn lõpetas 2023. aastal Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrantuuri ja kaitses magistritöö teemal "Eesti keele tundide mängustamine täiskasvanute gümnaasiumis". Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis on Moonika eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötanud viis aastat. Magistritöö teema oligi ajendatud soovist tuua eesti keele tundidesse vaheldust. Tema kogemus on näidanud, et õppijad teevad mängustatud ülesandeid hea meelega ning need muudavad tunnid kaasahaaravaks ja jõukohaseks.

Õpituba toimub Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi klassis 405.

Töötuba käsitleb hetkel populaarset teemat praktiliselt, keskendudes peamiselt sellele, kuidas juhendada õpilasi tehisaru kasutamisel. Arutame, kuidas olla õpetajana sammuke ees ja suunata õpilasi tehisaru vastutustundlikult kasutama. Tähelepanu pöörame õpetaja rollile õpilaste toetamisel ja isikliku eeskuju näitamisele, pakkudes õpilasele ülesandeid, mis arendavad digipädevusi, analüüsi- ja probleemilahendusoskusi ning soodustavad loovat mõtlemist.

Töötoa tulemusena valmib ülesannete pank. Koostöös loodud ülesanded pakuvad konkreetseid ja kasutusvalmis lahendusi, mis aitavad õpetajatel märkimisväärselt aega säästa. Töötoa suurim väärtus seisneb selles, et õpetajatena ei pea me ise nullist välja mõtlema, kuidas tehisaru õppetöösse integreerida.

Töötoas osalemiseks tuleb kasuks varasem kogemus keelemudelite kasutamisel.

See tekst on loodud ChatGPT abiga.
OpenAI. (2024) ChatGPT 4o (16. septembri versioon), suur keelemudel, https://chat.openai.com/.

Nora Laukse on Tartu Forseliuse Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Oma magistritöö käigus on ta põhjalikult tegelenud erinevate tehisaru puudutavate teemadega, sh erinevate tulevikuteooriatega, kuhu tehisintellekt meid ühiskonnana viib. Lisaks on tema tudengi- ja turunduskarjääris ChatGPT olnud pikka aega igapäevane tööriist, mis annab talle ka praktilise kogemuse tehisaru rakendamisel. Nora Laukse on Noored Kooli programmi kaudu astunud haridusmaastikule, et tuua oma teadmised ja kogemused õpilaste ning õpetajateni.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli klassis 104.

Kuidas õpetada noori ennast ja oma tegutsemist analüüsima, ümbritsevat maailma mõtestama, olulist märkama? Kuidas tekitada huvi õppimise, nauditava suhtlemise ja koostöö vastu? Mis on koolis kõige olulisem kogemus, mida saab ellu kaasa võtta?
Kõikidele nendele ja paljudele teistele küsimustele loomulikult pooleteise tunniga vastuseid ei saa. Aga saab koos mõelda, mida õpetada noortele, et neil oleks palju tarvilikke oskusi ja teadmisi. Töötoas tutvume õpioskuste ja enesejuhtimise kursuse „Õppides loon ennast“ juhendajate väljaõppe, töölehtede ja materjalidega. Saab teha läbi erinevaid harjutusi, kogeda õpilase rolli ja leida inspiratsiooni igapäevatööks.
Mõtelda on mõnus,
kuidas kõik on raskem,
ärgem sellepärast
mõnu mööda laskem!
/Hando Runnel/

Marje Kuslap on tegevõpetaja ja samas ka pikaaegne õpetajate koolitaja Avatud Meele Instituudis. Marje naudib õpetamist, õppimist, põnevaid inimesi enda ümber ning päris asjade ja teemade üle arutlemist, mõtlemist.

Töötoas saab põgusa ülevaate sellest, kuidas toimub e-õpe Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Lisaks vestleme õpioskuste õpetamisest ja õpilaste motivatsiooni toetamisest.

Sixten Hinnov on töötanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 8 aastat inglise keele õpetajana ja paaril viimasel õppeaastal andnud ka õpioskuste tundi e-õppes. Samuti on ta õppenõustaja e-õppe õpilastele.

Õpituba toimub Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi ruumis 409.

Millal sa viimati mängisid? Millal mängisid tunnis õpilastega? Aga teiste õpetajatega?
Lapsed mängivad teineteisega tänapäeval üha vähem, kuid just mängu kaudu saab lapsi kõige loomulikumal viisil toetada, sest mäng on oluline osa nende arengust. Mängurõõmu saab laps tunda alles siis, kui tema teised baasvajadused on täidetud.
Praktilises töötoas uurime, kuidas õpetajana toetada laste baasvajadusi ning mängu maksimaalselt ära kasutada sõbralikuma ja pingevabama õpikeskkonna loomiseks. Mängu kõrval räägime veidi ka laste psühhodraamast. Töötuba on mõeldud lasteaia või kuni II kooliastme õpetajatele, kes tahavad saavutada paremaid suhteid klassis ning õpetada õnnelikke lapsi.

Marju Loorits on muuseumihariduse arendaja ja rakendab psühhodraama meetodit nii laste kui ka täiskasvanutega. Kati Toobal on KiVa-koolide mentor ja õpetajate koolitaja ning psühhodraama lavastaja. Mõlemad on töötanud koolis õpetajana erinevas vanuses laste ja noortega.
Katil ja Marjul on mitmeaastane koostöö laste- ja noortegruppide juhtimisel psühhodraama meetodite abil. Nende salasoov on pöörata Eesti haridustöötajaid mängimise usku, sest tänu spontaansuse ja loovuse arendamisele on nad näinud palju positiivseid muutusi laste ja noorte käitumises.

Õpituba toimub Tartu Tamme Kooli ruumis 222.

Selgitame konfliktide olemust, konfliktis olevate inimestega töötamise põhimõtteid, tutvustame suhtekolmnurkade põhimõtet ning nendesse sattumise riske. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas jääda konfliktis olevate isikutega suheldes neutraalseks ja kuidas ennast selles olukorras hoida. Oodatud on klassijuhatajad, aga ka teised teema vastu huvi tundvad spetsialistid.

Mõlemad koolitajad on mitmekülgse ettevalmistusega praktikud. Omavad kogemust töötamisest nii haridusasutuses kui Hariduse Tugiteenuste Keskuses. Pereterapeudi ja taastava õiguse konfliktilahendajana on mõlemal koolitajal jagada väärtuslikke praktilisi soovitusi ja nõuandeid. Maria Urbel on psühholoog, pereterapeut ja Kadi Lukka, sotsiaalpedagoog ja taastava õiguse konfliktivahendaja

Tartu Forseliuse Koolis on õpetajate koostöös välja töötatud õpioskuste õpetamise süsteem. Töötoas tutvustatakse nii loodud süsteemi kui ka antakse praktilisi nippe tõhusate õpistrateegiatega tegelemiseks.

Ingrit Tera on Tartu Forseliuse Kooli III kooliastme juht. Lisaks veel koolikorraldustiimi liige, kes osalenud õpioskuste õpetamise süsteemi välja töötamisel.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli ruumis 102-103.

Aja kategooriat saab tutvustada erinevatel viisidel erinevate õppeainete kaudu, lähtudes õpilaste vanusest. Haridusfestivali õpituba on mõeldud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele. Õpitoas püüame otsida ennast läbi suhestamise ajaga.

Diana Joassoone on eesti keele ja kirjanduse õpetaja põhikoolis ja gümnaasiumis. Julia Trubatšova on algkooli ja gümnaasiumiastme õppejuht, muusikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A203.

Töötoa sissejuhatuses tuuakse välja, miks on kirjutamine tunnis vajalik ja milline peab olema kirjutamisharjutus.
Töötoas tutvustatakse, kuidas arendada kirjutamisoskust keeletunnis. Pakutakse välja kirjalikke tutvumisharjutusi, sissejuhatusharjutusi, loovharjutusi, kuulamisharjutusi, grammatilisi harjutusi ja mänge. Saab ka praktiliselt kirjalikke harjutusi teha.

Vivika Nõmme on keelekümbluse ja eesti keele kui võõrkeele õpetaja. Talle meeldib ise õppida ja õpetada. Koolis on Vivika Nõmme töötanud 33 aastat.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A443.

Alates 2020. aastast on Tartu Annelinna Gümnaasiumis uus valikmoodul: IT-moodul. See ühendab endas Pythoni programmeerimiskeele õppe ja projektipõhise meeskonnatöö, annab sissejuhatuse IT-tööstusesse ja karjäärinõustamisse.
Õpitoas räägime kogemustest:
- muutused ja muudatuste juhtimine nende nelja aasta jooksul;
- milline võiks olla kõige sobivam digiõppekeskkond (Discord, Replit, Notion);
- efektiivsete õpetamisevõtete kogum (popkultuuri viited, analoogid, päriselust inspireeritud kodused ülesanded ja astmeline õpe);
- üritused (külalistunnid, "Ükssarviku" filmiseanss, Tartu Ülikooli Delta keskuse külastus ja Pipedrive'i kontori külastus).

Mykhailo Dorokhov tuli Eestisse välistudengina ja lõpetas Tartu Ülikoolis tarkvaratehnika magistriõppe cum laude. Ta on varem töötanud Tartu Ülikoolis, aga praegu tegutseb Pipedrive'is, kus ta on tarkvarainsener, praktikajuht, uurimuste koordinaator ning õppe- ja arendusjuht. Mykhailo töötab ka õpetajana kahes Tartu koolis: Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja Jaan Poska Gümnaasiumis. Ta soovib aidata kaasa Eesti hariduse arengule ja loodab, et saab aidata Eestit samamoodi, nagu Eesti toetas tema arengut tudengina.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A239.

Õpitoas esitatakse lühiülevaade moodulist "Kaasaegne kultuur". Moodul koosneb kolmest õppeainest, milleks on „Nüüdiskunst", „Raamatuklubi" ja „Kaasaegne vene kirjandus Eestis“. Õpitoas räägitakse kaasaegse kirjanduse ja kunsti integreerimise kogemusest gümnaasiumi õppekavasse; käsitletakse mõningaid õpetamise kitsaskohti, mis on kujunenud kultuurilise ja poliitilise olukorra tõttu; arutletakse õpetamise iseärasuste üle seoses üleminekuge eestikeelsele haridusele. Õpituba võib olla kasulik ja huvitav keele- ja kirjanduseõpetajatele ning neile, kes eelmisel aastal osalesid õpitoas "Kirjanduse tunnid visuaalkultuuri ajal".

Pavel Babtšenko on vene keele ja kirjanduse õpetaja ja kunstihuviline, "Kaasaegse kultuuri" mooduli autor, Tartu Annelinna Gümnaasiumi raamatuklubi juht.
Julia Trubatšova on Tartu Annelinna Gümnaasiumi algkooli/gümnaasiumiastme õppejuht ja muusikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A242.

Kogu aeg on kiire – küll ei jõua nii palju materjali läbi võtta kui erinevaid kavad ja plaanid ette näevad, küll on ülesandeid nii palju, et paratamatult tekib tunne, et 24 tunnist ööpäevas ei piisa… Kuidas jõuda selle kiirustamise juures õpilasteni, et kõik tunneksid end grupis või rühmas mugavalt? Kuidas panna taas õpilaste silmad särama, äratada neis soov õppida, arendada neist tublid ennastjuhtivad õppijad? Arutleme nendel teemadel ja jagan oma kogemusi.

Marjam Paap on Tartu Annelinna Gümnaasiumi inglise, prantsuse ja hispaania keele õpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A239.

Töötoas räägitakse matemaatika seostamisest teiste õppeainetega, näiteks klassivälise lugemisega.

Anne Kaskman on Tartu Annelinna Gümnaasiumi eesti keele ja eestikeelsete ainete õpetaja, 3. klasside loovtööde koordinaator, osaleb kooli õppekavade uuendamises.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A237.

Õpitoa eesmärk on veenda skeptikuid, et kodeerimist võib siduda iga õppeainega ja iga kooliastmega. Uuritakse, kas promptimine toimib nagu algoritm, saab teada, mis on "Sussilahing", missugused on värvilised vahetunnid ja kuidas kõlab muusika, mida pole olemas. Palun võta vahetusjalatsid kaasa.

Daniil Novikov on informaatikaõpetaja, Irina Nebogatova liikumisõpetaja, Oxana Menyaylo on huvijuht, Svetlana Šipulina muusikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Aleksander Puškini Kooli ruumis 237 (arvutiklass).

Praktiline töötuba, kus saab tutvuda üld- ja arvutiõpetuse lõiminguga 2. klassis referaadi koostamise ja inimeseõpetuse näitel.
Räägime, kuidas kasutada referaadi koostamist praktilise ülesandena, mis ühendab mitmeid õppeaineid ja arendab õpilaste oskusi mitmekülgselt. Tutvustame võimalusi, kuidas tõsta esile arvutiõpetuse rolli õppeainete lõimimisel.
Eesmärk on kinnistada õpetajate teadmisi ja oskusi, kuidas rakendada arvutiõpetust praktiliste ülesannete kaudu, pakkudes ideid ja tööriistu, mida klassiruumis kasutada.

Eret Renning on klassiõpetaja, kes peab oluliseks tehnoloogia rolli kaasaegses hariduses. Ta kasutab igapäevatöös palju arvuteid ja peab oluliseks digioskuste arendamist ning lõimingut teiste õppeainetega.

Õpituba toimub Tartu Raatuse Kooli ruumis 423.

Pärlikaartide kui aktiivõppemeetodiga on hea võimalus tuua õppetegevustesse liikumist. Nende abil saab lahendada erinevaid ülesandeid, vastata küsimustele või kontrollida õpilaste teadmisi. Pärlikaarte saab kasutada nii lasteaias kui ka koolis kõikides vanuseastmetes.

Sigrid Soosaar on Tartu Kivilinna kooli klassiõpetaja ja Arlette Arendi on Tartu Veeriku Kooli huvijuht.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli ruumis A-126.

Millele pöörata tähelepanu pika tunni planeerimisel ja läbiviimisel? Kuidas säilitada õpilastes motivatsioon õppida ja tunnis kaasa töötada? Õpitoast saab osaleja kaasa praktilisi nippe ja häid mõtteid, mida pikas tunnis kasutada.

Õpituba viivad läbi I kooliastme klassiõpetajad, kelle jaoks on oluline luua klassiruumis õppimist soodustav keskkond. Liikumine ja põnevad tegevused käivad käsikäes.

"MISSION X: treeni nagu astronaut” on kosmoseteadlaste, fitness-spetsialistide ja astronautide poolt välja töötatud haridusprogramm lastele ja kuni 14-aastastele.
Õpitegevustes kasutatakse kosmose teemat, et tekitada huvi inimese, looduskeskkonna, täppisteaduste ning tehnoloogia vastu. Lisaks põhjendatakse tervisliku toitumise ja liikumise tähtsust nii astronautide kui ka meie igapäevaelus.

Koolitusel tutvustame haridusprogrammi põhimõtet, selles osalemist ning seost riikliku
õppekavaga. Osalejatele jagame juhiseid ning teeme läbi erinevaid ülesandeid. Lisaks saab iga õpetaja soovi korral kaasa ülesannete kogumiku, postri rühma või klassi uksele ning oma (õpi)lastele jagamiseks kosmoseteemalisi kleebiseid.

Koolitusele on oodatud nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad.

Kristiina Tõnson on klassiõpetaja ning Tiivi Rüütel põhikooli loodusainete õpetaja. Neid ühendab julgus uurida, avastada ja katsetada uusi võimalusi ning soov häid leide teistega jagada.

Õpituba toimub Tartu Kesklinna Kooli klassiruumis B202.

Tartu Liikuma Kutsuvate koolide võrgustikuseminarile on oodatud nii Tartu koolide õpetajad kui ka teised huvilised.

Vaata kava siit (https://drive.google.com/file/d/1Kw-tk9ZG4SnAVvTgN2aviRVKK_-GOJHS/view?usp=sharing)

Hea huviline! Kui otsustad seminarile tulla, siis eeldame, et osaled selle kõikides tegevustes.

Kõik esinejad on aktiivsed liikumisaktiivsuse edendajad ja liikumise fanaatikud.

Kalisteenikasport on treeningu vorm, milles kasutatakse ainult enda keharaskust jõu, painduvuse ja vastupidavuse parandamiseks. Kalisteenika on aina enam populaarsust koguv spordiala, kuna see ei nõua spetsiaalseid jõusaali seadmeid või kallist lisavarustust. Õpitoas saab ülevaate kalisteenikaspordiga alustest, tehnilisi näpunäiteid põhiharjutuste sooritamiseks ning soovitusi, milliste harjutuste suunas progresseeruvalt treenida.

Gert Voomets on Tartu Veeriku Kooli liikumisõpetuse õpetaja, sama valdkonna õppetooli juht. Ta peab oluliseks liikumisharrastuse arengut ja proovib selle jaoks ka oma panuse anda.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli matiruumis A 125.

Tartu Descartes'i kool ja Tartu linna tervisedenduse spetsialist Indrek Nägelik kutsuvad teid osalema inspireerival tervisedenduse päeval, mis on pühendatud tervema ja õnnelikuma hariduskeskkonna loomisele Tartu koolides ja lasteaedades.

Päeva alustame Tartu Descartes'i kooli tervisedenduse kogemuste kuulamisega. Seejärel tutvustab Tartu linna tervisedenduse spetsialist Indrek Nägelik põgusalt oma seniseid kogemusi ja tulevikuplaane Tartu haridusasutuste tervisedenduse edendamiseks.

Päev jätkub kaasahaarava paneeldiskussiooniga "Mida me ootame Tartu haridusasutuste tervisedenduselt? Minevik, olevik ja tulevik.". Kuuleme Tartu koolide ja lasteaedade esindajate, riigi tervisedenduse eestvedaja ning organisatsiooni seisukohti ja ideid, kuidas saaksime koos parema homse luua.

Seejärel suundume rühmatöösse, kus igaüks saab kaasa rääkida ja panustada Tartu haridusasutuste tervisedenduse visiooni loomisse. Rühmatöid juhivad erinevate hariduse tervisedenduse algatuste ja valdkondade organisatsioonid, kes jagavad praktilisi nippe ja kogemusi, mida õpetajad saavad kohe oma igapäevatöös kasutada.

Liitu meiega ja saa osa ideedest, mis aitavad kujundada tervemat ja toetavamat tulevikku meie laste ja noorte jaoks!

Indrek Nägelik on Tartu haridusasutuste tervisedenduse spetsialist ja Kaja Kivisikk on Descartes'i kooli tervisemeeskonna juht ning aktiivne tervisedendaja.

Õpituba toimub Tartu Descartes'i kooli aulas.

Vestlusring neile, kes kas alles kaaluvad või on juba teinud oma elus karjääripöörde ning asunud tööle õpetajana. Kui sind vaevavad küsimused, mida see otsus endaga kaasa toob, kuidas kõigega toime tulla ning kas ja mida edasi õppima minna, et saada kvalifitseeritud õpetajaks, siis tule kohale ja jaga oma mõtteid. Tule ka siis, kui oled need sammud juba astunud ning saaksid oma kogemusega panustada teiste õpetajaks kasvamise teekonna sujuvamaks kujunemise heaks.

Kuigi Kadri Kaarlep õppis pärast gümnaasiumi lõpetamist haridusteadusi, ei tihanud ta toona klassi ette astuda ning töötas pea 15 aastat hoopis ravimitööstuses. Koroonaaeg aga pani väärtusi ümber hindama ning septembris alustas ta oma viiendat aastat õpetajana. Kevadel lõpetas Kadri TLÜ-s eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe ning on seni oma valikuga väga rahul. Kadri soovib julgustada erasektoris kogemusi kogunud inimesi klassi ette tulema ning oma teadmisi, oskusi ning energiat õpilastega jagama. Samas pürgima ka õpetajakutse omandamiseni, sest professionaalsus ja isiklik eeskuju elukestvas õppes osalemise näol on noortega töötamisel äärmiselt olulised.

Vestlusring toimub Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis, ruumis A203.

TORE on Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, mis tegeleb õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisega mänguliste tegevuste kaudu. Kokku on huviringis 20 kohtumist pikkusega 120 minutit, mille jooksul saavad õpilased rolli- ja meeskonnamängude kaudu juurde enesekindlust ja julgust. Töötuba on mõeldud kõigile, kes tahavad teada, mida selles huviringis tehakse, tutvuda materjalidega ning loomulikult ka ise praktilistes tegevustes osaleda. Mänge saab edukalt kasutada klassijuhatajatundides, ainetundides, klassiõhtutel ja kooliüritustel.

Anneli Malleus on Tartu Veeriku Kooli inglise keele õpetaja, kes on TORE-ga tegelenud kuus aastat. Cris-Sondra Hallik on Tartu Veeriku Kooli sotsiaalpedagoog, kes on TORE juhendaja teist aastat. Anneli Malleus töötas varem Valga maakonnas, kus TORE ring toimis edukalt maakonna-siseselt, ning kuue kooli vahel toimusid ühisüritused, mille projektide algatajateks olid õpilased.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli ruumis 420.

Töötuba pakub võimalust tutvuda ja ise järele proovida erinevaid taieseid, mille loomisel on oluline roll materjalide taaskasutusel.

Kadri Kosk on kunstiõpetaja, kes üritab võimalikult palju kasutada olemasolevaid materjale.

Õpituba toimub Tartu Raatuse Kooli kunstiklassis.

Tutvustame keeleõpetajetele põnevat ning tundides rakendamiseks valmis olevat tööriistakasti ja veebiplatvormi, mille kuue riigi õpetajad on kaks aastat kestnud rahvusvahelise projekti raames loonud, neid koolides testinud ja täiendanud. Arvesse on võetud väga erineva keeletaseme ja erivajadustega õpilaste võimeid ja vajadusi.

Õpitoa sihtrühmaks on kõik keeleõpetajad, olenemata õpetatavast keelest või õppevormist.

Õppematerjalide e-raamatukogu osa on koostatud kolmel erineval keeleõppe tasemel õppijate jaoks ning baseerub Euroopa kirjandusklassika pärlitel. Iga e-raamatu jaoks on loodud õpijuhis ning tundides kasutamiseks mõeldud tunnikavad, mis sobivad rakendamiseks nii koolitundides kui täiskasvanute keeleõppes, nt uussisserändajate eesti keele õppes.

Kuigi praegu on rakenduses võimalik kasutada materjale inglise, eesti, prantsuse, slovakkia, hispaania ja itaalia keele õppeks, siis nii eesti kui inglise keeles olevate juhiste abil saab igaüks luua just endale sobiva õppematerjali misiganes keele õppimiseks.

BiblioLingua projekt on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmi poolt.

Vaata ka projekti kodulehte, mis veel valmivate materjalidega täieneb - https://bibliolingua.eu/et/

Kohvi pakutakse alates 10:40.

Aire Rillo ja Mailiis Meitsar on pikaaegse kogemusega inglise keele õpetajad, klassijuhatajad ning aktiivsed osalejad eripalgelistes välisprojektides. Mõlemat seob avatus uuele, huvi kirjanduse ja teiste kultuuride vastu. Aire on ka Raatuse kooli teise kooliastme õppetooli juht.

Õpituba toimub Tartu Raatuse kooli auditooriumis (II korrus).

Praktilises õpitoas valmistatakse helkivaid ripatseid ja antakse juhiseid, kuidas neid koos lastega valmistada. Õpitoas saab teadmisi, kuidas käsitööd õppetegevustesse lõimides peenmotoorikat arendada.

Õpitoa läbiviijaks on õpetaja, kes oma käsitööoskusi oskuslikult lasteaia õppetegevustesse lõimib. Õpetajal on kogemus õpitubade läbiviimisel nii laste kui täiskasvanutega.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Ristikhein kunstiruumis.

Õpitoas räägitakse, kuidas viia õpilaste arenguvestlusi läbi Google Meeti ja Stuudiumi keskkonnas.

Gert Voomets on Tartu Veeriku Kooli liikumisõpetuse õpetaja ja hinnatud klassijuhataja.

Tartu Veeriku Kooli ruumis A 208.

Meisterdame koos unenäopüüdja, mis sobib nii õpiruumi kui ka rahunemisnurka. Unenäopüüdja loob rahuliku ja hubase keskkonna.
Unenäopüüdja saab pärast töötuba kaasa võtta.

Arlette Arendi on Tartu Veeriku Kooli huvijuht ja Liisi Täht Tartu Veeriku Kooli klassiõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli ruumis A-126.

Õpetajana töötades kogeme iga päev erinevaid väljakutseid, mis ühel või teisel moel meie elu mõjutavad. Miks mingi lugu jääb kauem kummitama? Miks mõni inimene või olukord käivitab tugevad tunded, aga teine mitte? Kui palju meie enda (elu)lugu mõjutab seda, kuidas me klassiruumis õpilastega toimetame ja väljakutsetega tegeleme? Kuidas me oma tugevate tunnete ja muremõtetega toime tuleme? Neile ja ka teistele küsimustele otsime vastuseid supervisiooni silmade kaudu. Töötoas tutvustan supervisiooni kui suurepärase enesesõbralikkuse ja enesehoiu tööriista ning räägin isiklikule kogemusele tuginedes selle mõjust vaimsele tervisele. Lisaks teeme kohalolijatega ka ühe supervisiooni meetodi läbi.

Viivika Keskküla on Tartu Tamme Kooli õpetaja, MTÜ Haridusmentorid haridusmentor, SA Kiusamisvaba Kool koolitaja ning TÜ-s alustava õpetaja tugiprogrammi rühmajuht. Tema kireteemaks on õpetajate vaimse heaolu suurendamine. Oma teadmisi täiendab Viivika, õppides ISCI-s (International Supervision and Coaching Institute) superviisoriks ja coach'iks, lisaks läbib ta Tartu Psühhodraama Instituudis psühhodraama rakendaja väljaõpet.

Õpituba toimub Tartu Tamme Kooli klassiruumis 222.

Ettevõtlikkus on võimas mootor, mis aitab meil kiiresti muutuvas maailmas edukalt edasi liikuda. Töötoas uurime, kuidas ettevõtlusõpe toetab laste arengut ning aitab neil arendada oskusi, mis on vajalikud muutustega kohanemiseks ja edukaks toimetulekuks tulevikus. Arutleme, kuidas ettevõtlik mõtteviis soodustab nii isiklikku arengut kui ka panustab laiemalt ühiskonna heaolusse. Keskendume praktilistele meetoditele ja loovale probleemilahendusele, mis aitavad lastel iseseisvalt mõelda, koostööd teha ja oma ideid ellu viia.

Lisaks tutvustatakse seminaril 2022. aastal välja antud ettevõtluspädevust ja rahatarkust arendavaid alushariduse materjale "Vinks-Vonks avastab ja seikleb" ning "Vinks-Vonks julgeb ja proovib".

Inna Sidoruk on muusikaõpetaja, ettevõtlusõppe suuna arendaja alushariduses, haridusteaduse ja ärijuhtimise magister. Alates aastast 2015 on Inna Sidoruk välja töötanud ja rakendanud lasteaias Triinu ja Taavi (praegu Tripsik) kahele viimasele lasteaia vanusegrupile ettevõtlusõppe kava, mille põhjal viinud läbi majandus- ja ettevõtlusõppemänge ja tegevusi lasteaias. Loodud kava sai ka üheks sisendiks koostöös ettevõtlus- ja karjääriõppe programmiga „Edu ja Tegu“, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga ning Haridus- ja Noorteametiga loodud ettevõtluspädevust ja rahatarkust tutvustavate Vinks-Vonks õppematerjalide loomisele alushariduses.

Õpituba toimub veebis: https://teams.live.com/meet/9457859373990?p=zNM77DryHzdbDDO5Xj

Töötoas jagan isikliku kogemusloo põhjal, kuidas teisest keelekeskkonnast tulnud laps kohaneb eestikeelses keskkonnas. Praktiliste näidete kaudu lasteaiast ja koolist toon esile, kuidas keeleline keskkond mõjutab lapse enesekindlust, sotsiaalset arengut ja võimet uues kultuuriruumis kohaneda ja areneda. Samuti arutleme, milline on õpetaja ja vanemate roll ning rääkimise mõju lapse keelelises ja isiklikus arengus ning kuidas seda arengut kõige paremini toetada.

Inna Sidoruk on muusika- ja ettevõtlusõpetaja, haridusteaduse ja ärijuhtimise magister, Kogemusnõustajate Koja registris esindatud kogemusnõustaja ja projekti Räägime üks eestvedajatest.

Õpituba toimub veebis: https://teams.live.com/meet/9455928856252?p=jWklQvZBH8ueLpaPwx

Selgitame konfliktide olemust, konfliktis olevate inimestega töötamise põhimõtteid, tutvustame suhtekolmnurkade põhimõtet ning nendesse sattumise riske. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas jääda konfliktis olevate isikutega suheldes neutraalseks ja kuidas ennast selles olukorras hoida. Oodatud on klassijuhatajad, aga ka teised teema vastu huvi tundvad spetsialistid.

Mõlemad koolitajad on mitmekülgse ettevalmistusega praktikud. Omavad kogemust töötamisest nii haridusasutuses kui Hariduse Tugiteenuste Keskuses. Pereterapeudi ja taastava õiguse konfliktivahendajana on mõlemal koolitajal jagada väärtuslikke praktilisi soovitusi ja nõuandeid. Maria Urbel, psühholoog ja pereterapeut Kadi Lukka, sotsiaalpedagoog ja taastava õiguse konfliktivahendaja.

Mis juhtub, kui keskenduda positiivsele ja võtta fookusesse hoopis laste tugevused? SädeTERAs ei otsita laste õpiraskusi ega -lünki, vaid on seatud eesmärgiks leida üles iga lapse juba olemasolevad teadmised ja tugevused, millest lähtuvalt hakatakse üles ehitame iga lapse õpiteed. Meie eesmärk on, et lapsed õpiksid oma tugevusi mitte ainult tundma, vaid ka rakendama. Tugevustel põhinev õppimine keskendub positiivsele, tõstab lapse enesekindlust, aitab omandada efektiivseid õpistrateegiaid ja innustab õppima rohkem ja sügavamalt. Õpitoas räägime, kuidas on korraldatud SädeTERAs õpilaste tugevuste, eelistuste ja huvide märkamine; kuidas suunatakse õpilasi oma tugevusi rakendama õpistrateegiate õppimise kaudu; kuidas toetatakse SädeTERAs iga lapse tugevuste, aga ka avaldunud kõrgete võimete arengut.

Kersti Kaplinski on SädeTERA ja Peedu kooli koolijuht. Helena Falilejev on SädeTERA õppejuht ja klassiõpetaja.

Õpituba toimub SädeTERA 1. klassi ruumis (sissepääs sisehoovist).

Tutvume erinevate tehisarude ja õpetajatele suunatud eestikeelsete AI-tööriistadega. Arutleme õpetajate rolli üle muutuste juhtimise protsessis seoses tehisaru kasutuselevõtuga üldhariduskoolides.

Reigo Ginter on endine õpetaja ja koolijuht. Praegu töötab Tartus üldhariduse valdkonna juhina.

Õpituba toimub Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ruumis 111.

Tutvustame Raatuse kooli kogemust erinevate e-keskkondade kasutamisel igapäevase õppetöö orgaanilise osana, mille tulemusena on e-eksam õpilastele pabereksamiga samavõrd tavaline ja tuttav. Räägime Moodle'i kasutamisest põhikoolis. Põhjalikumalt keskendume e-võimalustele matemaatika õpetamisel 4. ja 9. klassis ning teeme läbi ka praktilisi harjutusi.

Urmas Vessin on haridustehnoloog ja geograaf, kellel on kooliadministraatorina aastatepikkune kogemus Moodle'i kasutamise võimalustest ja praktikast erinevates õppeainetes ja ainevaldkondades põhikoolis ning ka gümnaasiumis.
Leanika Vattsar on Raatuse kooli matemaatikaõpetaja, kelle vastne magistritöö oli pühendatud Moodle'i kasutamisele matemaatika õpetamisel põhikoolis, sh 9. klassis ja kajastab tema praktilist kogemust.

Õpituba toimub Tartu Raatuse Kooli ruumis 233.

„MISSION X: treeni nagu astronaut” on kosmoseteadlaste, fitness-spetsialistide ja astronautide poolt välja töötatud haridusprogramm lastele ja kuni 14-aastastele noortele.

Õpitegevustes kasutatakse kosmose teemat, et tekitada huvi inimese, looduskeskkonna, täppisteaduste ning tehnoloogia vastu. Lisaks põhjendatakse tervisliku toitumise ja liikumise tähtsust nii astronautide kui ka meie igapäevaelus.

Koolitusel tutvustame haridusprogrammi põhimõtet, selles osalemist ning seost riikliku
õppekavaga. Osalejatele jagame juhiseid ning teeme läbi erinevaid ülesandeid. Lisaks saab iga õpetaja soovi korral kaasa ülesannete kogumiku, postri rühma või klassi uksele ning oma (õpi)lastele jagamiseks kosmoseteemalisi kleebiseid.

Koolitusele on oodatud nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad.

Kreet Treiberg ja Raili Viitak on klassiõpetajad. Neid ühendab julgus uurida, avastada ja katsetada uusi võimalusi ning soov häid leide teistega jagada.

Töötuba toimub Tartu Variku Kooli klassiruumis 252.

Töötuba on mõeldud kõigile huvilistele, kes soovivad kogeda lõbusat ja interaktiivset viisi oma aju treenimiseks: lahendame erinevaid mõtte- ja loogikaharjutusi, mis võimaldavad treenida lühi- ja pikaajalist mälu, loogikat ja arutlusvõimet ning loova mõtlemise oskust.

Karin Tepaskent on Tartu Tamme Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Tamme Gümnaasiumi ruumis 340.

Räägime õpiraskustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise iseärasustest ning nimetatud kognitiivsete protsesside arendamise vajadustest. Praktilisele koolielule tuginedes toome näiteid ja anname soovitusi õpilaste toetamiseks tundides.

Kadri Männiksaar, Marleen Umbleja ja Merle Juss on hariduselt eripedagoogid ning töötavad Pärli koolis klassiõpetajatena.

Õpituba toimub Tartu Pärli Kooli aulas.

Eelmisel õppeaastal oli Karlova kool keerulise väljakutse ees - meie üks koolimajadest oli renoveerimisel ning teine seoses sellega ülerahvastatud.
Kasutasime 5.-8. klassides 3+1 õppekorraldust, mille kohaselt toimus iga neljas õppenädal kõnealustes klassides kaugõppe vormis.
Et proovikivist maksimaalset kasu lõigata, võtsime kaugõppe nädalateks õppetegevust planeerides fookusesse õpilase enesejuhtimise harjutamise ja toetamise.
Õpilase enesejuhitud õppimise toetamine saab olla tõhus aga juhul, kui see käib käsikäes tema metakognitiivse võimekuse arendamisega. Õpetaja Karolin jagab isiklikku kogemust, kuidas ta seda oma aines tegi ja milliste tähelepanekuteni jõudis. Õppejuht Karmen selgitab põgusalt ka rakendatud 3+1 õppekorralduse põhimõtteid.

Karolin Luik-Välja on Tartu Karlova Kooli ajalooõpetaja ja Noored Kooli programmi vilistlane. Karmen Põder on Tartu Karlova Kooli 1.- 6. klasside õppejuht.

Õpituba toimub Tartu Karlova kooli Lina tänava koolimaja ruumis 110.

Mis oleks, kui kõik maailma keeled oleks sinu ees juba kooliajal valla, keelevalik sinu huvidest lähtuv ning keeleõpe toimuks sinu soovitud tempos ja viisil, pakkudes ühtlasi avastusrõõmu ja üllatusi? Meie eesmärk on, et keeleõpe lähtuks sisemisest motivatsioonist, tekitaks päriselt entusiasmi ning annaks samas terveks eluks kaasa väärtuslikud oskused ka hiljem ise teisi keeli õppida. Tartu Erakooli Peedu koolis lähenetakse juba teist aastast B-võõrkeeleõppele innovatiivsel coach'ival meetodil, mis tähendab, et ühe õpetaja juhendada on samaaegselt näiteks nii soome, hollandi kui hispaania keele õpe. Kuidas see võimalik on, mida coach'iv keeleõpe Peedu kooli II kooliastmes endast kujutab ning kuidas TERA üksustes 1. klassist inglise keele õppimisel kasutusel olev keelekümblusmetoodika coach'ivat keeleõpet toetab, tutvustame lähemalt juba vestlusringis, kuhu ootame kaasa mõtlema ja arutlema kõiki keeleõppe-entusiaste.

Anu Joon on Tartu Erakoolis võõrkeeleõpetajate mentorina tegutsenud üle 10 aasta, olles ka TERAs kasutusel oleva inglise keele õppimise keelekümblusmetoodika väljatöötaja. Helen Altin-Ilves on Peedu koolis lastele keelekümblusmeetodil inglise keelt õpetanud 6 aastat ning tegutseb sellest aastast ka TERA keeleõpetajate mentorina. Anneli Armus-Juhkam, kelle põhitööks on olla Peedu kooli arendusjuht, juhendab teist aastat Peedu koolis õpilasi coach'ivast keeleõppest lähtuvalt.

Õpituba toimub SädeTERA 1. klassi ruumis (sissepääs maja tagant, Loodusmaja pargipoolsest küljest sisehoovis kahe hoone ühenduskohast).

Karlova kool kasutas eelmine õppeaasta 5.-8. klassides 3+1 õppeskeemi, mille kohaselt toimus iga neljas õppenädal kõnealustes klassides kaugõppe vormis.

Õpetaja Raido jagab kogemust, kuidas kaugõpe oli ülese ehitatud, millele seati fookus ja mismoodi prooviti teha lõimingut teiste õppeainetega.

Raido Rebane on Tartu Karlova Kooli liikumisõpetaja. Töötanud koolis eri vanuses õpilastega üle viieteistkümne aasta.

Õpituba toimub Tartu Karlova Kooli Lina tänava koolimaja ruumis 109.

Tartu Kivilinna Kooli muusikaõpetajad jagavad kogemusi 75-minutilise tunni läbiviimisel ja mitteeristaval hindamisel. Osalejatel on võimalik ühiselt musitseerida.

Inga Sermat, Piret Kuiv ja Egle Põder on kolme peale kokku Tartu Kivilinna Koolis õpetanud lastele muusikat üle 70 aasta. Mitteeristava hindamise kogemust on 10 aastat ja 75-minutilise tunni läbiviimise praktikat 4 aastat.

Õpituba toimub Tartu Kivilinna Kooli ruumis C-207.

Õppekavade puhul on erinevaid liike ja mudeleid ning uuendusi, mis muudavad õpetamise ja õppimise kaasahaaravamaks ning tähendusrikkamaks. Innovatsioon hõlmab õppekavasse millegi uue lisamist, mis mõnikord kaldub kõrvale tavapraktikast, sageli seetõttu, et ühiskond on muutunud ja ka õppekava on muutunud. Nendele muutustele vastamiseks viiakse ellu uuendusi. Räägime ja arutame õppekava muutmise vajaduse ning olemuse üle. Kuhu liigub maailm ja kus oleme meie? Mida oleme õppekava kohta viimase kümnendi jooksul õppinud? Vaatame erinevaid valikuid ja lähenemisi lähemalt ja kaugemalt. Mida saab kool ise ette võtta?

Ain Tõnisson on Tartu Tamme Gümnaasiumi ja Toomas Kink Tartu Raatuse Kooli direktor. Mõlemad on pikaaegse kogemusega koolijuhid ja tegelenud õppekavade arendamise ning muutmisega TÜ õppekava keskuse aegades alates. Täna kuuluvad nad töögruppi, kes tegeleb ühe uue õppekava alusvariandi väljatöötamisega TLÜ professori Aaro Toomela juhtimisel.

Vestlusring toimub Tartu Raatuse Kooli auditooriumis.

Ruumiline mõtlemine on aluseks loovale mõtlemisele.
Õpitoas ehitame, voldime, lahendame visuaal-ruumilisi mõistatusi.
Õpituba on mõeldud kõigile huvilistele. Lisaks praktilistele kogemustele saavad osalejad kaasa juhiseid ja harjutusi.

Karin Tepaskent on Tartu Tamme Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Tamme Gümnaasiumi ruumis 340.

Arutleme koos oma ala asjatundjatega, kuidas luua keskkond, mis toetab (noore)täiskasvanu õppimist. Tegemist on Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi aastapäevakonverentsiga, kuhu on oodatud ka piiratud hulk külalisi. Vajalik on eelregistreerumine kooli kodulehel (https://www.ag.tartu.ee/ctrl/ee/Uudis/vaata/560759d8d01bbaab82a1/489)

Reet Kandimaa on TTG ajalooõpetaja, Andero Teras OÜ Mõttemaru meeskonna- ning juhtmiskoolitaja ja psühholoog, Kadri Kõiv DevelopDesigni koolitaja ja konsultant.

Konverents toimub Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi aulas.

Avaettekande tutvustus: Maailm on muutuste keerises ja haridususku väiksel Eestil on selles situatsioonis tohutu eelis luua haridusinnovatsiooni - süsteemselt välja mõelda ja rakendada õppimiseks, õpetamiseks ja juhtimiseks uudseid tõhusaid protsesse ja lahendusi. Innovatsioon sünnib aga sageli ka praktikas ja teadustöös, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toome teieni innovaatilise etteasteformaadina kolmekõne, kus saavad kokku targa küsija rollis Kaur Alle ning kogenud vastajate rollis sadu Eesti koole külastanud hariduspoliitika kujundaja ja doktoritööd tegev Liina Kersna ning kümmekonnas välisriigis koole külastanud, haridusinnovatsiooni uurinud ja teooriaid mõtestanud Margus Pedaste. Üheskoos lahkavad nad tänase maailma haridusväljakutseid ja mõtisklevad selle üle, kas ja kuidas nii meil kui mujal kogetud haridusinnovatsioon tulevikku kujundab.

Margus Pedaste on TÜ haridusinnovatsiooni professor ja haridusteaduste instituudi juhataja. Ta õpetab õpetajaid, haridusjuhte ja innovaatoreid ning paljusid doktorante, samuti olnud ta koolis bioloogiaõpetaja. Külalisteadlasena on ta töötanud Stanfordi ja Berkeley ülikoolides, kuid oma visiitidel on tutvunud hariduselu ja koolidega erinevates kohtades maailmas. Liina Kersna on Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister, hetkel ka TÜ haridusteaduste doktorant, kes uurib õpilaste eneseregulatsiooni toetamist erinevate pedagoogiliste lähenemistega üldhariduskoolides. Kaur Alle on Laagri kooli õppetöö koordinaator, aga ka klassijuhataja ja loodusainete õpetaja. Ta on ka TÜ haridusinnovatsiooni õppekava üliõpilane.

„MISSION X: treeni nagu astronaut” on kosmoseteadlaste, fitness-spetsialistide ja astronautide poolt välja töötatud haridusprogramm lastele ja kuni 14-aastastele noortele.
Õpitegevustes kasutatakse kosmose teemat, et tekitada huvi inimese, looduskeskkonna, täppisteaduste ning tehnoloogia vastu. Lisaks põhjendatakse tervisliku toitumise ja liikumise tähtsust nii astronautide kui ka meie igapäevaelus.
Koolitusel tutvustame haridusprogrammi põhimõtet, selles osalemist ning seost riikliku õppekavaga. Osalejatele jagame juhiseid ning teeme läbi erinevaid ülesandeid. Lisaks saab iga õpetaja soovi korral kaasa ülesannete kogumiku, postri rühma või klassi uksele ning oma (õpi)lastele jagamiseks kosmoseteemalisi kleebiseid.
Koolitusele on oodatud nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad.

Kersti Loim ja Anu Uusmaa on klassiõpetajad. Neid ühendab julgus uurida, avastada ja katsetada uusi võimalusi ning soov häid leide teistega jagada.

Õpituba toimub Tartu Tamme Kooli klassiruumis 206.

Sensoorne lugu on lugu, mille jutustamisel kombineeritakse kõnet ja sensoorseid kogemusi. Narratiivi edastamisel on sõnadel ja kogemustel võrdne väärtus.
Algselt arendati sensoorsed lood välja sügava ja liitpuudega inimeste jaoks. Sensoorsed lood on lihtsad, haaravad, lõbusad ja neid saab kasutada erinevate erivajadusega õppurite jaoks (autism, ATH, meelepuue, kommunikatsiooniraskused, mäluprobleemid, füüsiline puue ja vaimse tervise häire). Sensoorsed lood sobivad ka tavalasteaedadesse ja tundide elavdamiseks algklassides. Sensoorsed lood on nauditavad ning kaasavad kuulajat ka juhul, kui sõnadest või piltidest aru ei saa.

Tiina Eksi on Tartu Ülikooli intellektipuude pedagoogika lektor/õpetaja, Tatu Maarja Kooli klassiõpetaja 8. klassi õpilastele.

Õpituba toimub Tartu Maarja Kooli eurütmiasaal (teine korrus hoovipealses majas).

Hariduslaadal valmistasime puidupõletiga õuesõppemänge. Nüüd tutvustame, kuidas saab puidust valmistatud õuesõppemänge ja aktiivset liikumist ühendada. Kuna üritus toimub õues, siis riietuda vastavalt ilmastikutingimustele.

Karine Andrjuškevitšjute on Mõmmikute rühma õpetajat abistav töötaja ja õppemängude valmistaja. Tiina Kivisalu on õppejuht ja liikumisõpetaja, õppemängude aktiivne kasutaja.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Helika õuealal (sinenemine kas Malmi või Kalevi tänava kaudu).

Õpitoas tutvustatakse Ristikheina lasteaia õpetajate ja laste lemmikuid digirakendusi, mis aitavad mänguliselt saavutada õppekava eesmärke.

Õpitoa läbiviijateks on rühmaõpetajad, kes kasutavad digivahendite võimalusi loovalt ja õppetööd toetavalt oma igapäevases töös.

Õpituba toimub Tartu Lasteaia Ristikhein saalis.

Maailmakool lasteaias. Kuidas sellel õppeaastal lõimitakse. "Amanda ja maailma" alushariduse õppematerjale lasteaia tegemistesse.

Kaidi Prants, liikumisõpetaja, ja Helina Muruaas, õppealajuhataja, on alati avatud uutele ideedele ja võtetele mõtetele. Nad soovivad jagada oma kogemusi ka teistega.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Kannikese saalis.

Millal sa viimati mängisid? Millal mängisid tunnis õpilastega? Aga teiste õpetajatega?
Lapsed mängivad teineteisega tänapäeval üha vähem, kuid just mängu kaudu saab lapsi kõige loomulikumal viisil toetada, sest mäng on oluline osa nende arengust. Mängurõõmu saab laps tunda alles siis, kui tema teised baasvajadused on täidetud.
Praktilises töötoas uurime, kuidas õpetajana toetada laste baasvajadusi ning mängu maksimaalselt ära kasutada sõbralikuma ja pingevabama õpikeskkonna loomiseks. Mängu kõrval räägime veidi ka laste psühhodraamast. Töötuba on mõeldud lasteaia või kuni II kooliastme õpetajatele, kes tahavad saavutada paremaid suhteid klassis ning õpetada õnnelikke lapsi.

Marju Loorits on muuseumihariduse arendaja ja rakendab psühhodraama meetodit nii laste kui ka täiskasvanutega. Kati Toobal on KiVa-koolide mentor ja õpetajate koolitaja ning psühhodraama lavastaja. Mõlemad on töötanud koolis õpetajana erinevas vanuses laste ja noortega.
Katil ja Marjul on mitmeaastane koostöö laste- ja noortegruppide juhtimisel psühhodraama meetodite abil. Nende salasoov on pöörata Eesti haridustöötajaid mängimise usku, sest tänu spontaansuse ja loovuse arendamisele on nad näinud palju positiivseid muutusi laste ja noorte käitumises.

Õpituba toimub Tartu Tamme Kooli ruumis 222.

Õpitoas tutvustame vajaduspõhiselt loodud õppevahendeid, jagame oma kogemusi ja kutsume ka teid üles omi kogemusi jagama. Palun võta vahetusjalatsid kaasa.

Külliki Matson, Viivi Rae ja Valentina Kalvik on erirühmade pikaajalise kogemusega õpetajad.

Vestlusring toimub Tartu Maarjamõisa Lasteaia saalis.

Pärlikaartide kui aktiivõppemeetodiga on hea võimalus tuua õppetegevustesse liikumist. Nende abil saab lahendada erinevaid ülesandeid, vastata küsimustele või kontrollida õpilaste teadmisi. Pärlikaarte saab kasutada nii lasteaias kui ka koolis kõikides vanuseastmetes.

Sigrid Soosaar on Tartu Kivilinna kooli klassiõpetaja ja Arlette Arendi on Tartu Veeriku Kooli huvijuht.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli ruumis A-126.

"MISSION X: treeni nagu astronaut” on kosmoseteadlaste, fitness-spetsialistide ja astronautide poolt välja töötatud haridusprogramm lastele ja kuni 14-aastastele.
Õpitegevustes kasutatakse kosmose teemat, et tekitada huvi inimese, looduskeskkonna, täppisteaduste ning tehnoloogia vastu. Lisaks põhjendatakse tervisliku toitumise ja liikumise tähtsust nii astronautide kui ka meie igapäevaelus.

Koolitusel tutvustame haridusprogrammi põhimõtet, selles osalemist ning seost riikliku
õppekavaga. Osalejatele jagame juhiseid ning teeme läbi erinevaid ülesandeid. Lisaks saab iga õpetaja soovi korral kaasa ülesannete kogumiku, postri rühma või klassi uksele ning oma (õpi)lastele jagamiseks kosmoseteemalisi kleebiseid.

Koolitusele on oodatud nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad.

Kristiina Tõnson on klassiõpetaja ning Tiivi Rüütel põhikooli loodusainete õpetaja. Neid ühendab julgus uurida, avastada ja katsetada uusi võimalusi ning soov häid leide teistega jagada.

Õpituba toimub Tartu Kesklinna Kooli klassiruumis B202.

Tripsiku lasteaia õppealajuhataja annab ülevaate pilootprojektis osalemise eesmärkidest ja tulemustest lasteaias kakskeelsete laste toetamisel. Eesti keele õpetaja jagab oma nägemust kakskeelse lapse toetamise ja kaasamise põhimõtetest, võtetest ja võimalustest rühmas. Osalejad saavad tutvuda ja mängida õppevahenditega, harjutades tegevuste kohandamist ja raskusastme varieerimist. Osalejatel on võimalus omavahel arutleda ja jagada oma häid kogemusi.

Maili Magerramov on Tartu Lasteaia Tripsik vanemõpetaja. Lasteaias töötanud 13 aastat, algul rühmaõpetajana, viimased kolm õppeaastat eesti keele õpetajana eesti keelest erineva koduse keelega lastele.
Marika Kaldaäär on Tartu Lasteaia Tripsik õppealajuhataja. Lasteaed osales 2020-2024 haridus- ja teadusministeeriumi projektis „Professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias ja koolis”.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Tripsik Sipsiku maja saalis.

Tartu Descartes'i kool ja Tartu linna tervisedenduse spetsialist Indrek Nägelik kutsuvad teid osalema inspireerival tervisedenduse päeval, mis on pühendatud tervema ja õnnelikuma hariduskeskkonna loomisele Tartu koolides ja lasteaedades.

Päeva alustame Tartu Descartes'i kooli tervisedenduse kogemuste kuulamisega. Seejärel tutvustab Tartu linna tervisedenduse spetsialist Indrek Nägelik põgusalt oma seniseid kogemusi ja tulevikuplaane Tartu haridusasutuste tervisedenduse edendamiseks.

Päev jätkub kaasahaarava paneeldiskussiooniga "Mida me ootame Tartu haridusasutuste tervisedenduselt? Minevik, olevik ja tulevik.". Kuuleme Tartu koolide ja lasteaedade esindajate, riigi tervisedenduse eestvedaja ning organisatsiooni seisukohti ja ideid, kuidas saaksime koos parema homse luua.

Seejärel suundume rühmatöösse, kus igaüks saab kaasa rääkida ja panustada Tartu haridusasutuste tervisedenduse visiooni loomisse. Rühmatöid juhivad erinevate hariduse tervisedenduse algatuste ja valdkondade organisatsioonid, kes jagavad praktilisi nippe ja kogemusi, mida õpetajad saavad kohe oma igapäevatöös kasutada.

Liitu meiega ja saa osa ideedest, mis aitavad kujundada tervemat ja toetavamat tulevikku meie laste ja noorte jaoks!

Indrek Nägelik on Tartu haridusasutuste tervisedenduse spetsialist ja Kaja Kivisikk on Descartes'i kooli tervisemeeskonna juht ning aktiivne tervisedendaja.

Õpituba toimub Tartu Descartes'i kooli aulas.

Lasteaia keskkond mängib olulist rolli lapse sotsiaalsete oskuste arendamisel, pakkudes nii võimalusi suhtlemiseks kui ka turvalist ja toetavat ruumi uute oskuste õppimiseks ja harjutamiseks. Koolituse eesmärk on suurendada teadlikkust sellest, kuidas lasteaia füüsiline ja emotsionaalne keskkond toetab laste sotsiaalset arengut. Koolitusel jagame praktilisi nõuandeid ja parimaid tavasid, kuidas luua toetav ja kaasav keskkond, mis soodustab laste emotsionaalset turvalisust ja sotsiaalsete oskuste omandamist.

Koolitust viivad läbi Hariduse Tugiteenuste Keskuse spetsialistid, psühholoog Jana Saluoks ja logopeed Päivi Kõiv. Jana ja Päivi omavad pikaajalist kogemust oma erialatöös, viivad läbi sotsiaalsete oskuste eelkooli ning teevad tihedat koostööd lasteaedade meeskondadega, et toetada kõigi laste edasijõudmist ja kohanemist lasteaiakeskkonnas.

Praktiline õpituba, kus saab tutvuda lasteaias loovat mõtlemist ja kujutlusvõimet arendavate meetodite, vahendite ja keskkonnaga.

Külvi Teder on alushariduses õppimist-õpetamist mõtestanud ja rakendanud üle 20 aasta. Tartu Luterliku Peetri Kooli lasteaias püüab ta luua tingimused päris õppimiseks, mille eelduseks on iga lapse/töötaja psühholoogiline heaolu.

Õpituba toimub Tartu Luterliku Peetri Kooli lasteaia Roosi maja I korrusel.

Praktilises õpitoas valmistatakse helkivaid ripatseid ja antakse juhiseid, kuidas neid koos lastega valmistada. Õpitoas saab teadmisi, kuidas käsitööd õppetegevustesse lõimides peenmotoorikat arendada.

Õpitoa läbiviijaks on õpetaja, kes oma käsitööoskusi oskuslikult lasteaia õppetegevustesse lõimib. Õpetajal on kogemus õpitubade läbiviimisel nii laste kui täiskasvanutega.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Ristikhein kunstiruumis.

Ettevõtlikkus on võimas mootor, mis aitab meil kiiresti muutuvas maailmas edukalt edasi liikuda. Töötoas uurime, kuidas ettevõtlusõpe toetab laste arengut ning aitab neil arendada oskusi, mis on vajalikud muutustega kohanemiseks ja edukaks toimetulekuks tulevikus. Arutleme, kuidas ettevõtlik mõtteviis soodustab nii isiklikku arengut kui ka panustab laiemalt ühiskonna heaolusse. Keskendume praktilistele meetoditele ja loovale probleemilahendusele, mis aitavad lastel iseseisvalt mõelda, koostööd teha ja oma ideid ellu viia.

Lisaks tutvustatakse seminaril 2022. aastal välja antud ettevõtluspädevust ja rahatarkust arendavaid alushariduse materjale "Vinks-Vonks avastab ja seikleb" ning "Vinks-Vonks julgeb ja proovib".

Inna Sidoruk on muusikaõpetaja, ettevõtlusõppe suuna arendaja alushariduses, haridusteaduse ja ärijuhtimise magister. Alates aastast 2015 on Inna Sidoruk välja töötanud ja rakendanud lasteaias Triinu ja Taavi (praegu Tripsik) kahele viimasele lasteaia vanusegrupile ettevõtlusõppe kava, mille põhjal viinud läbi majandus- ja ettevõtlusõppemänge ja tegevusi lasteaias. Loodud kava sai ka üheks sisendiks koostöös ettevõtlus- ja karjääriõppe programmiga „Edu ja Tegu“, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga ning Haridus- ja Noorteametiga loodud ettevõtluspädevust ja rahatarkust tutvustavate Vinks-Vonks õppematerjalide loomisele alushariduses.

Õpituba toimub veebis: https://teams.live.com/meet/9457859373990?p=zNM77DryHzdbDDO5Xj

Koolitus "Käed-külge katsete maailm: põnevate praktiliste tegevuste lõimimine lasteaia õppetegevustesse" on mõeldud lasteaiaõpetajatele, kes soovivad rikastada oma õppetööd põnevate praktiliste katsetega. Koolituse käigus saavad osalejad meelde tuletada ja katsetada erinevaid teaduslikke ja mängulisi katseid, mis sobivad lasteaias kasutamiseks. Lisaks jagatakse praktilisi näiteid ja metoodilisi lahendusi, kuidas lõimida tehtavaid katseid erinevate õppevaldkondadega ja pedagoogiliste lähenemistega, nagu avastusõpe ja projektõpe. Osalejad lahkuvad koolituselt ideedega, kuidas muuta laste õppetöö praktiliseks, huvitavaks ja mitmekülgseks.

Koolitust viivad läbi noored ja rõõmsameelsed lasteaiaõpetajad, kes on kirglikud praktiliste katsete ja innovatiivsete metoodikate lõimimise suhtes. Läbiviijad on kogenud koolitajad ning varasemalt võtnud aktiivselt osa erinevatest haridusüritustest (hariduslaat, haridusfestival, Tartu ja Tallinna Ülikooli haridusprojektid jne.)

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Kannike suures saalis.

Tutvume erinevate oskustega, mille abil lasteaias samm-sammult saavutada suutlikkus mängida plaatpillidel. Kuidas saavutada koosmäng pilliorkestris. Missuguseid vahendeid kasutab muusikaõpetaja meistriteoste loomisel. Osalejatel on võimalus praktilise tegevuse kaudu ise kogeda lapse teekonda pilliõppes. Õpituppa on eelkõige oodatud muusikaõpetajad, aga ka teised teemast huvitujad.

Diana Viia on Tartu Lasteaed Hellik muusikaõpetaja. Lasteaia muusikuna töötanud alates 2010a. Lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži, täiendanud end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koolieelse lasteasutuse muusikalise pedagoogika täiendkoolitusel ning erinevatel Orff-metoodika kursustel. Osalenud ning olnud ka koolitaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekoolis.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Helliku muusikatoas.

Pokude õpiõuele astudes sisened sa koostöisesse loovmängu, kus tegutsemise kaudu avad oma meeli, mis aitab luua seoseid, ärgitab uudishimu ning vabastab loovuse. Aitame sul märgata loodust, kui lõputut ressurssi õppe- ja mänguvahendi leidmiseks.

Õpitoas on sinu veeteel kulgemise suunajateks ja loovuse paisude avajateks Poku lasteaia õuesõppe entusiastid, loodusest loovust ja lugusid ammutavad õpetajad Ann Külm, Ester Urbanik, Carolyn Tamm ja õppealajuhataja Evelin Laugus ning meie õpiõue keskkond, kui lisaõpetaja igal õpiseiklusel. Riietuda vastavalt ilmale, parem, kui käed on vabad tegutsemiseks.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Poku õueala kaardi juures.

Töötoas jagan isikliku kogemusloo põhjal, kuidas teisest keelekeskkonnast tulnud laps kohaneb eestikeelses keskkonnas. Praktiliste näidete kaudu lasteaiast ja koolist toon esile, kuidas keeleline keskkond mõjutab lapse enesekindlust, sotsiaalset arengut ja võimet uues kultuuriruumis kohaneda ja areneda. Samuti arutleme, milline on õpetaja ja vanemate roll ning rääkimise mõju lapse keelelises ja isiklikus arengus ning kuidas seda arengut kõige paremini toetada.

Inna Sidoruk on muusika- ja ettevõtlusõpetaja, haridusteaduse ja ärijuhtimise magister, Kogemusnõustajate Koja registris esindatud kogemusnõustaja ja projekti Räägime üks eestvedajatest.

Õpituba toimub veebis: https://teams.live.com/meet/9455928856252?p=jWklQvZBH8ueLpaPwx

Tutvume ringtreeningu erinevate võimalustega (erinevate vanusegruppide kaasamine, muusika kasutamine, valdkondade lõimimine). Osalejad peavad olema valmis füüsiliseks pingutuseks, sest teeme koos läbi ühe üldarendava ringtreeningu ning arutame, kuidas seda kohandada erinevatele sihtgruppidele. Vajalikud on sportlikud riided ja sportlikud vahetusjalatsid.

Egle Madissoo on 22 aastat olnud Tartu Lasteaed Pääsupesa liikumis- ja ujumisõpetaja ning 25 aastat rühmatreeningute treener. Tegeleb igapäevaselt aia-, liit- ja sobitusrühmade lastega ning täiskasvanutega.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Pääsupesa spordisaalis.

Loeng keskendub tegevustele ja põhimõtetele, kuidas saab õpetaja lastes käivitada sisemise motivatsiooni ehk liikuma paneva jõu, et laps tahaks tegutseda ehk õppida. Juttu tuleb ka teooriast, näiteks mis on motivatsiooni eeltingimused, mida õpetaja saab oma töös arvestada, et ka suhted lastega oleks head ja koostöised. Fookuses on lasteaiaealised lapsed, kuid põhimõtted kehtivad kõigi inimeste puhul.

Külvi Teder on hariduse, sealhulgas alushariduse, valdkonnas tegutsenud ja seda pidevalt mõtestada püüdnud üle 20 aasta. Igapäevane töö on seotud väärtuskasvatuse lasteaia hoidmise ja arendamisega.

Loeng toimub Tartu Luterlik Peetri Kooli kinosaalis.

Mis on tulevikuoskused? Kuidas nende kujunemist lasteaias toetada? Praktilise õpitoa kaudu leiame nendele küsimustele vastused.

Mari Kummer on Väikese Päikese Lasteklubi üldõppejuht. Ta on uuenduslike lahenduste, kastist välja mõtlevate inimeste, teaduspõhisuse ja laste fänn.
Karin Eesmaa on Väikese Päikese Lasteklubi haridustehnoloog. Ta on uudishimulike laste, teaduse, robootika ja käed-külge-õppe fänn.

Õpituba toimub Tartu Väike Päike Lasteaia saalis.

„MISSION X: treeni nagu astronaut” on kosmoseteadlaste, fitness-spetsialistide ja astronautide poolt välja töötatud haridusprogramm lastele ja kuni 14-aastastele noortele.

Õpitegevustes kasutatakse kosmose teemat, et tekitada huvi inimese, looduskeskkonna, täppisteaduste ning tehnoloogia vastu. Lisaks põhjendatakse tervisliku toitumise ja liikumise tähtsust nii astronautide kui ka meie igapäevaelus.

Koolitusel tutvustame haridusprogrammi põhimõtet, selles osalemist ning seost riikliku
õppekavaga. Osalejatele jagame juhiseid ning teeme läbi erinevaid ülesandeid. Lisaks saab iga õpetaja soovi korral kaasa ülesannete kogumiku, postri rühma või klassi uksele ning oma (õpi)lastele jagamiseks kosmoseteemalisi kleebiseid.

Koolitusele on oodatud nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad.

Kreet Treiberg ja Raili Viitak on klassiõpetajad. Neid ühendab julgus uurida, avastada ja katsetada uusi võimalusi ning soov häid leide teistega jagada.

Töötuba toimub Tartu Variku Kooli klassiruumis 252.

Tartu Lasteaed Mõmmik tervitab vestlusringis psühholoogi ning unenõustajat Kene Vernikut ja lastearsti, lastepsühhiaatrit Anne Daniel-Karlsenit, et üheskoos arutleda laste une, päevarütmi ning (vaimse) tervise teemadel.

Otsime vastuseid, kellele ja kas üldse on lõunauni vajalik, ning leiame lahendusi, kuidas leida lastele tervislik tasakaal edasiliikumise (une)kunstis.

Videopildis toome ruumi ka väiksemate ja suuremate arvamused ning mälestused lõunauinakutest lasteaias.

Kene Vernik on psühholoog, unenõustaja, unetehnoloog ja ema. Ta on eestkõnelejaks ja uuenduste vedajaks Eesti laste une teemadel ning toetamas uneprobleemidega lapsi ja noori Tallinna Lastehaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Anne Daniel-Karlsen on lastearst, lastepsühhiaater, Tartu linna aukodanik, ema ja vanaema. Anne on Tartu Maarja Kooli looja ja endine juht ning viimased 10 aastat toetanud Tartu Ravikodu juhi ja lastepsühhiaatrina psüühikahäirete ning traumakogemusega lapsi ja noori.

Vestlusring toimub Tartu Lasteaed Mõmmiku muusikasaalis (II korrus).

Avaettekande tutvustus: Maailm on muutuste keerises ja haridususku väiksel Eestil on selles situatsioonis tohutu eelis luua haridusinnovatsiooni - süsteemselt välja mõelda ja rakendada õppimiseks, õpetamiseks ja juhtimiseks uudseid tõhusaid protsesse ja lahendusi. Innovatsioon sünnib aga sageli ka praktikas ja teadustöös, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toome teieni innovaatilise etteasteformaadina kolmekõne, kus saavad kokku targa küsija rollis Kaur Alle ning kogenud vastajate rollis sadu Eesti koole külastanud hariduspoliitika kujundaja ja doktoritööd tegev Liina Kersna ning kümmekonnas välisriigis koole külastanud, haridusinnovatsiooni uurinud ja teooriaid mõtestanud Margus Pedaste. Üheskoos lahkavad nad tänase maailma haridusväljakutseid ja mõtisklevad selle üle, kas ja kuidas nii meil kui mujal kogetud haridusinnovatsioon tulevikku kujundab.

Margus Pedaste on TÜ haridusinnovatsiooni professor ja haridusteaduste instituudi juhataja. Ta õpetab õpetajaid, haridusjuhte ja innovaatoreid ning paljusid doktorante, samuti olnud ta koolis bioloogiaõpetaja. Külalisteadlasena on ta töötanud Stanfordi ja Berkeley ülikoolides, kuid oma visiitidel on tutvunud hariduselu ja koolidega erinevates kohtades maailmas. Liina Kersna on Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister, hetkel ka TÜ haridusteaduste doktorant, kes uurib õpilaste eneseregulatsiooni toetamist erinevate pedagoogiliste lähenemistega üldhariduskoolides. Kaur Alle on Laagri kooli õppetöö koordinaator, aga ka klassijuhataja ja loodusainete õpetaja. Ta on ka TÜ haridusinnovatsiooni õppekava üliõpilane.

Loeng "Probleemkäitumise ennetamine ja leevendamine koolis" heidab sügavama pilgu õpilaste probleemkäitumise taha. Käitumine kui tegevus on alati millegi tulemus või tagajärg. Selleks, et õpilastest paremini aru saada, on oluline vaadata muresid ja probleeme laiemalt.
Loengus tuuakse välja:
Kuidas koolis probleemkäitumist ennetada?
Kuidas õpetada tugevate tunnetega toimetulekut?
Kuidas luua ja hoida usaldusliku suhet?

Loengusse on oodatud kõik tugispetsialistid ja õpetajad, keda antud teema kõnetab.

Eleriin Käo-Zirk töötab Ilmatsalu põhikoolis sotsiaalpedagoogina. Oma töös peab ta oluliseks süsteemset ennetustööd, koostööd kodu ja kooli vahel ning heade suhete olemasolu. Eleriin leiab, et positiivsed muutused saavad alguse koostöös ühise eesmärgi nimel tegutsemisest.

Et luua süsteemseid ja pikaaegseid muutusi ning panustada ühiskonda veelgi enam, tegutseb ta ka koolitajana, koolitades ja nõustades nii õpetajaid kui ka lapsevanemaid.
Eleriin Käo-Zirk on Imeliste Aastate vanemluskoolitaja ning tegutseb aktiivselt Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühenduse juhatuses.

Loeng toimub Ilmatsalu Põhikooli aulas.

Meistriklass muusikapedagoogidele 21.10 - 22.10.2024. a.
Inglise keeles, eestikeelse otsetõlkega.
Koolitaja Sergej Rupreht tugineb oma meistriklassis ühe klassikalise vokaalpedagoogika teerajaja Richard Milleri laulutehnika põhimõtetele, lisades sellele isikliku kogemuse lauljana ja vokaalpedagoogina. Koolitus hõlmab põhilisi vokaalseid tehnikaid, nagu hingamise kontroll, helikõrguse täpsus, hääle resonants. Kasutatakse osalejate huvidele ja oskuste tasemele kohandatud repertuaari ja esitustehnikaid. Osalejate üldise muusikaoskuse parandamiseks integreeritakse muusikateooria ja muusikalise kuulmise harjutusi. Koolitus koosneb interaktiivsetest töötubadest, loengutest ja ettelaulmistest koolitaja juhendamisel.
Lisaks toimuvad individuaaltunnid, et tegeleda konkreetse õppija vajadustega ja anda
personaalset tagasisidet. Eri tehnikate illustreerimiseks kasutatakse visuaalseid ja audiol põhinevaid näitematerjale nagu helisalvestused ja videoklipid.
Meistriklassis luuakse toetav ja koostööaldis õhkkond, kus osalejad saavad õppida ka üksteiselt. Osalejaid julgustatakse õpitut ka hiljem praktikas rakendama.
Registreerimislink siin: https://docs.google.com/forms/u/1/d/e/1FAIpQLSdRl_OMobmz0UQSnMFCvGjDoz3bPF_IqZIopIjZRRin7oYuvw/viewform

Kahepäevast meistriklassi viib läbi Sergej Rupreht, kes on Sloveeniast pärit
vokaalpedagoog ja ooperilaulja, laulukooli Orfeus omanik ning paljude tunnustatud
rahvusvaheliste laulukonkursside žürii liige. Varem on Sergej käinud Tartus hääle ja
interpretatsiooni meistrikursusi läbi viimas (2019. aastal koostöös Külliki Lauluaiaga) ning alates 2021. aastast teinud iga-aastaselt aktiivset koostööd laulustuudioga Tähe Viis.

Õpituba toimub Tartu I Muusikakooli aulas.

Õpitoas saab ülevaate aktiivsus- ja tähelepanuhäirest, mis on selle häire sümptomid ja kuidas need avalduvad igapäevaelus.
Kuidas mõjutab ATH õpiedukust ja lapse käitumist? Millised on erinevad toetusmeetodid ja sekkumisviisid, et last toetada nii kodus kui ka koolis?

Piret Evert on Hariduse Tugiteenuste Keskuse psühholoog. Tal on mitmekülgne töökogemus nii laste kui täiskasvanutega. On töötanud lasteaias, koolis, rehabilitatsioonikeskuses ning erapraksises.

Loeng toimub Hariduse Tugiteenuste Keskuse lektooriumis.

Koolitus on mõeldud õpetajatele, kes sooviksid kasutada Vikipeediat õppevahendina, kuid ka kõigile neile, kes tahavad rohkem teada saada Vikipeediast ja selle telgitagustest.

Üsna sageli kuuleme õpilastelt, et neil on keelatud Vikipeedia kasutamine õppetöös või et Vikipeedia ei ole usaldusväärne koht info otsimiseks ja lugemiseks. Samas teame, et Vikipeedia on valdavalt esimene koht, kuhu inimene Google'i otsingu kaudu jõuab ja kogu Vikipeedia lehtedele tehakse umbes 250 miljonit külastust päevas. Seetõttu on ülioluline mitte keelata Vikipeedia kasutamist, vaid õpetada seda õigesti kasutama.

Koolitusel tutvustatakse õpetajatele Vikipeediat, räägitakse, kuidas õpetada õpilasi Vikipeediat õigesti kasutama. Tutvustatakse eri võimalusi, mida pakub Vikipeedia õppetöövahendina nii õpilasele kui õpetajale.

Muuhulgas saavad vastuse paljud huvitavad vikiküsimused:

Mis on Vikipeedia ja kuidas see toimib?
Miks on Vikipeedia vajalik?
Kes kirjutavad Vikipeedia artikleid?
Kas Vikipeedia on ebausaldusväärne?
Mida saan mina Vikipeedias teha?
Kuidas satuvad fotod Vikipeediasse?
Ja paljud teised huvitavad küsimused …

Pille Priks on tegelenud Vikipeedia-alaste koolitustega alates 2021. aastast, kui asus tööle MTÜ Wikimedia Eesti hariduskoostöö projektijuhina. Ta on “Vikipeedia koolitunnis” programmi sertifitseeritud koolitaja. Pille on koolitanud nii täiskasvanuid kui õpilasi. Ta on Tartus tegutseva Tartu Vikiklubi eestvedaja, kus juhendab huvilisi Vikipeediaga seotud küsimustes.

Ivo Kruusamägi on 19 aastat tegelenud eestikeelse Vikipeedia edendamisega, ta on vikipedist, vikifotograaf ja hetkel Wikimedia Eesti tegevjuht. Ivo teab Vikipeediast kõike.

Õpituba toimub Tartu Kivilinna Kooli ruumis C-210.

Töötoas saab põgusa ülevaate sellest, kuidas toimub e-õpe Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Lisaks vestleme õpioskuste õpetamisest ja õpilaste motivatsiooni toetamisest.

Sixten Hinnov on töötanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 8 aastat inglise keele õpetajana ja paaril viimasel õppeaastal andnud ka õpioskuste tundi e-õppes. Samuti on ta õppenõustaja e-õppe õpilastele.

Õpituba toimub Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi ruumis 409.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi algklasside õpetajad jagavad Mauruse kirjastuse "Jutulinna" õppekomplekti põhjal oma kogemusi KiVa-tundide läbiviimisel ja väärtuskasvatuse lõimimisel üldõpetusliku õppega. Fookuses on eesti keelt mitte-emakeelena õppija sõnavara rikastamine praktiliste tegevuste kaudu. Õpitoas osalejad saavad näpunäiteid ja materjale väärtuskasvatuse teemade käsitlemiseks.

Õpitoa läbiviijad töötavad Tartu Annelinna Gümnaasiumis klassiõpetajatena ning neil on suur kogemustepagas muukeelsete laste õpetamisel.

Õpitbuba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumis, ruumis B363.

Õpitoas räägitakse tehisintellekti kasutusvõimalustest õppetöös ja tuuakse näiteid kasulikest tehisaru rakendustest.

Kalev Uiga ja Sergei Maltšenko on Tartu Annelinna Gümnaasiumi uurimistööde juhendajad.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A240.

Alates 2020. aastast on Tartu Annelinna Gümnaasiumis uus valikmoodul: IT-moodul. See ühendab endas Pythoni programmeerimiskeele õppe ja projektipõhise meeskonnatöö, annab sissejuhatuse IT-tööstusesse ja karjäärinõustamisse.
Õpitoas räägime kogemustest:
- muutused ja muudatuste juhtimine nende nelja aasta jooksul;
- milline võiks olla kõige sobivam digiõppekeskkond (Discord, Replit, Notion);
- efektiivsete õpetamisevõtete kogum (popkultuuri viited, analoogid, päriselust inspireeritud kodused ülesanded ja astmeline õpe);
- üritused (külalistunnid, "Ükssarviku" filmiseanss, Tartu Ülikooli Delta keskuse külastus ja Pipedrive'i kontori külastus).

Mykhailo Dorokhov tuli Eestisse välistudengina ja lõpetas Tartu Ülikoolis tarkvaratehnika magistriõppe cum laude. Ta on varem töötanud Tartu Ülikoolis, aga praegu tegutseb Pipedrive'is, kus ta on tarkvarainsener, praktikajuht, uurimuste koordinaator ning õppe- ja arendusjuht. Mykhailo töötab ka õpetajana kahes Tartu koolis: Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja Jaan Poska Gümnaasiumis. Ta soovib aidata kaasa Eesti hariduse arengule ja loodab, et saab aidata Eestit samamoodi, nagu Eesti toetas tema arengut tudengina.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A239.

Õpitoas esitatakse lühiülevaade moodulist "Kaasaegne kultuur". Moodul koosneb kolmest õppeainest, milleks on „Nüüdiskunst", „Raamatuklubi" ja „Kaasaegne vene kirjandus Eestis“. Õpitoas räägitakse kaasaegse kirjanduse ja kunsti integreerimise kogemusest gümnaasiumi õppekavasse; käsitletakse mõningaid õpetamise kitsaskohti, mis on kujunenud kultuurilise ja poliitilise olukorra tõttu; arutletakse õpetamise iseärasuste üle seoses üleminekuge eestikeelsele haridusele. Õpituba võib olla kasulik ja huvitav keele- ja kirjanduseõpetajatele ning neile, kes eelmisel aastal osalesid õpitoas "Kirjanduse tunnid visuaalkultuuri ajal".

Pavel Babtšenko on vene keele ja kirjanduse õpetaja ja kunstihuviline, "Kaasaegse kultuuri" mooduli autor, Tartu Annelinna Gümnaasiumi raamatuklubi juht.
Julia Trubatšova on Tartu Annelinna Gümnaasiumi algkooli/gümnaasiumiastme õppejuht ja muusikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A242.

Kogu aeg on kiire – küll ei jõua nii palju materjali läbi võtta kui erinevaid kavad ja plaanid ette näevad, küll on ülesandeid nii palju, et paratamatult tekib tunne, et 24 tunnist ööpäevas ei piisa… Kuidas jõuda selle kiirustamise juures õpilasteni, et kõik tunneksid end grupis või rühmas mugavalt? Kuidas panna taas õpilaste silmad särama, äratada neis soov õppida, arendada neist tublid ennastjuhtivad õppijad? Arutleme nendel teemadel ja jagan oma kogemusi.

Marjam Paap on Tartu Annelinna Gümnaasiumi inglise, prantsuse ja hispaania keele õpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A239.

Töötoas räägitakse matemaatika seostamisest teiste õppeainetega, näiteks klassivälise lugemisega.

Anne Kaskman on Tartu Annelinna Gümnaasiumi eesti keele ja eestikeelsete ainete õpetaja, 3. klasside loovtööde koordinaator, osaleb kooli õppekavade uuendamises.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A237.

Tartu Liikuma Kutsuvate koolide võrgustikuseminarile on oodatud nii Tartu koolide õpetajad kui ka teised huvilised.

Vaata kava siit (https://drive.google.com/file/d/1Kw-tk9ZG4SnAVvTgN2aviRVKK_-GOJHS/view?usp=sharing)

Hea huviline! Kui otsustad seminarile tulla, siis eeldame, et osaled selle kõikides tegevustes.

Kõik esinejad on aktiivsed liikumisaktiivsuse edendajad ja liikumise fanaatikud.

Tutvustame keeleõpetajetele põnevat ning tundides rakendamiseks valmis olevat tööriistakasti ja veebiplatvormi, mille kuue riigi õpetajad on kaks aastat kestnud rahvusvahelise projekti raames loonud, neid koolides testinud ja täiendanud. Arvesse on võetud väga erineva keeletaseme ja erivajadustega õpilaste võimeid ja vajadusi.

Õpitoa sihtrühmaks on kõik keeleõpetajad, olenemata õpetatavast keelest või õppevormist.

Õppematerjalide e-raamatukogu osa on koostatud kolmel erineval keeleõppe tasemel õppijate jaoks ning baseerub Euroopa kirjandusklassika pärlitel. Iga e-raamatu jaoks on loodud õpijuhis ning tundides kasutamiseks mõeldud tunnikavad, mis sobivad rakendamiseks nii koolitundides kui täiskasvanute keeleõppes, nt uussisserändajate eesti keele õppes.

Kuigi praegu on rakenduses võimalik kasutada materjale inglise, eesti, prantsuse, slovakkia, hispaania ja itaalia keele õppeks, siis nii eesti kui inglise keeles olevate juhiste abil saab igaüks luua just endale sobiva õppematerjali misiganes keele õppimiseks.

BiblioLingua projekt on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmi poolt.

Vaata ka projekti kodulehte, mis veel valmivate materjalidega täieneb - https://bibliolingua.eu/et/

Kohvi pakutakse alates 10:40.

Aire Rillo ja Mailiis Meitsar on pikaaegse kogemusega inglise keele õpetajad, klassijuhatajad ning aktiivsed osalejad eripalgelistes välisprojektides. Mõlemat seob avatus uuele, huvi kirjanduse ja teiste kultuuride vastu. Aire on ka Raatuse kooli teise kooliastme õppetooli juht.

Õpituba toimub Tartu Raatuse kooli auditooriumis (II korrus).

Loeng keskendub tegevustele ja põhimõtetele, kuidas saab õpetaja lastes käivitada sisemise motivatsiooni ehk liikuma paneva jõu, et laps tahaks tegutseda ehk õppida. Juttu tuleb ka teooriast, näiteks mis on motivatsiooni eeltingimused, mida õpetaja saab oma töös arvestada, et ka suhted lastega oleks head ja koostöised. Fookuses on lasteaiaealised lapsed, kuid põhimõtted kehtivad kõigi inimeste puhul.

Külvi Teder on hariduse, sealhulgas alushariduse, valdkonnas tegutsenud ja seda pidevalt mõtestada püüdnud üle 20 aasta. Igapäevane töö on seotud väärtuskasvatuse lasteaia hoidmise ja arendamisega.

Loeng toimub Tartu Luterlik Peetri Kooli kinosaalis.

Tutvume erinevate tehisarude ja õpetajatele suunatud eestikeelsete AI-tööriistadega. Arutleme õpetajate rolli üle muutuste juhtimise protsessis seoses tehisaru kasutuselevõtuga üldhariduskoolides.

Reigo Ginter on endine õpetaja ja koolijuht. Praegu töötab Tartus üldhariduse valdkonna juhina.

Õpituba toimub Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ruumis 111.

Räägime õpiraskustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise iseärasustest ning nimetatud kognitiivsete protsesside arendamise vajadustest. Praktilisele koolielule tuginedes toome näiteid ja anname soovitusi õpilaste toetamiseks tundides.

Kadri Männiksaar, Marleen Umbleja ja Merle Juss on hariduselt eripedagoogid ning töötavad Pärli koolis klassiõpetajatena.

Õpituba toimub Tartu Pärli Kooli aulas.

Tartu Kivilinna Kooli muusikaõpetajad jagavad kogemusi 75-minutilise tunni läbiviimisel ja mitteeristaval hindamisel. Osalejatel on võimalik ühiselt musitseerida.

Inga Sermat, Piret Kuiv ja Egle Põder on kolme peale kokku Tartu Kivilinna Koolis õpetanud lastele muusikat üle 70 aasta. Mitteeristava hindamise kogemust on 10 aastat ja 75-minutilise tunni läbiviimise praktikat 4 aastat.

Õpituba toimub Tartu Kivilinna Kooli ruumis C-207.

„MISSION X: treeni nagu astronaut” on kosmoseteadlaste, fitness-spetsialistide ja astronautide poolt välja töötatud haridusprogramm lastele ja kuni 14-aastastele noortele.
Õpitegevustes kasutatakse kosmose teemat, et tekitada huvi inimese, looduskeskkonna, täppisteaduste ning tehnoloogia vastu. Lisaks põhjendatakse tervisliku toitumise ja liikumise tähtsust nii astronautide kui ka meie igapäevaelus.
Koolitusel tutvustame haridusprogrammi põhimõtet, selles osalemist ning seost riikliku õppekavaga. Osalejatele jagame juhiseid ning teeme läbi erinevaid ülesandeid. Lisaks saab iga õpetaja soovi korral kaasa ülesannete kogumiku, postri rühma või klassi uksele ning oma (õpi)lastele jagamiseks kosmoseteemalisi kleebiseid.
Koolitusele on oodatud nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad.

Kersti Loim ja Anu Uusmaa on klassiõpetajad. Neid ühendab julgus uurida, avastada ja katsetada uusi võimalusi ning soov häid leide teistega jagada.

Õpituba toimub Tartu Tamme Kooli klassiruumis 206.

Lõiminguprojektid on mõeldud tundideks 2. ja 3. kooliastmes. Jagame oma häid kogemusi, kuidas kasutada õppetunnis nutitelefoni foto- ja videokaamerat ning fototöötlusprogrammi ja luua digisisu ja tõsta õpilaste huvi õpitava teema vastu.
Uurime, kuidas rakendada õpperoboteid ainetevaheliste seoste loomisel.
Arutleme, kuidas kujundada õppekeskkonda ja toetada õpetajate koostööd nii, et oleks võimalik aineüleselt käsitleda pädevusi, määratleda õpieesmärke ning tuua esile erinevate õppeainete ühised probleemid ja mõisted.

Niina Gontšarova on matemaatika õpetaja ja Valentina Tubin eesti keele õpetaja.

Õpituba toimub Tartu Aleksander Puškini Kooli ruumis 406 (4. korrus).

Töötoas tutvume coach'iva lähenemise tehnikatega ning avastame supervisiooni võimalusterohket pagasit.

Heli Arney on Mart Reiniku Kooli HEVko. Ta õpib ISCI-s (International Supervision and Coaching Institute) superviisoriks ja coach'iks.

Õpituba toimub Mart Reiniku Kooli (Vanemuise 48) väikeses saalis.

Meistriklass muusikapedagoogidele 21.10 - 22.10.2024. a.
Inglise keeles, eestikeelse otsetõlkega.
Koolitaja Sergej Rupreht tugineb oma meistriklassis ühe klassikalise vokaalpedagoogika teerajaja Richard Milleri laulutehnika põhimõtetele, lisades sellele isikliku kogemuse lauljana ja vokaalpedagoogina. Koolitus hõlmab põhilisi vokaalseid tehnikaid, nagu hingamise kontroll, helikõrguse täpsus, hääle resonants. Kasutatakse osalejate huvidele ja oskuste tasemele kohandatud repertuaari ja esitustehnikaid. Osalejate üldise muusikaoskuse parandamiseks integreeritakse muusikateooria ja muusikalise kuulmise harjutusi. Koolitus koosneb interaktiivsetest töötubadest, loengutest ja ettelaulmistest koolitaja juhendamisel.
Lisaks toimuvad individuaaltunnid, et tegeleda konkreetse õppija vajadustega ja anda
personaalset tagasisidet. Eri tehnikate illustreerimiseks kasutatakse visuaalseid ja audiol põhinevaid näitematerjale nagu helisalvestused ja videoklipid.
Meistriklassis luuakse toetav ja koostööaldis õhkkond, kus osalejad saavad õppida ka üksteiselt. Osalejaid julgustatakse õpitut ka hiljem praktikas rakendama.
Registreerimislink siin: https://docs.google.com/forms/u/1/d/e/1FAIpQLSdRl_OMobmz0UQSnMFCvGjDoz3bPF_IqZIopIjZRRin7oYuvw/viewform

Kahepäevast meistriklassi viib läbi Sergej Rupreht, kes on Sloveeniast pärit
vokaalpedagoog ja ooperilaulja, laulukooli Orfeus omanik ning paljude tunnustatud
rahvusvaheliste laulukonkursside žürii liige. Varem on Sergej käinud Tartus hääle ja
interpretatsiooni meistrikursusi läbi viimas (2019. aastal koostöös Külliki Lauluaiaga) ning alates 2021. aastast teinud iga-aastaselt aktiivset koostööd laulustuudioga Tähe Viis.

Õpituba toimub Tartu I Muusikakooli aulas.

Tegu on aktiivse ja praktilistest ülesannetest koosnev töötoaga. Pakun välja ideid ja näiteid, kuidas liikumisülesanne aitab muuta tundi mitmekesisemaks ja vaheldusrikkamaks. Lisaks praktilisele kogemusele saavad osalejad kaasa näiteid ülesannetest, millega tundi rikastada.

Malle Partsioja on kauaaegne Tartu Forseliuse Kooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Tema tunde iseloomustab õpitu seostamine igapäevaelu ja erinevate õppeainetega ning efektiivsete õpistrateegiate kasutamine.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli ruumis 201.

Õpitoas tutvustatakse, kuidas toetatakse Tartu Forseliuse Koolis õpilaste üleminekut I kooliastmest II kooliastmesse. Saab kuulda, milliseid ettevalmistusi tehakse edukaks üleminekuks 3. klassis ja millist tuge pakutakse 4. klassi õppuritele. Juttu tuleb koostöisest ja ahhaalikust õppest, üldõpetusest ja lõimingust, tõhusate õpistrateegiate õpetamisest, VEPA rollist, II kooliastmesse sisseelamise päevast ja muust.

Liis-Marii Roosnupp on Tartu Forseliuse Kooli klassiõpetaja ja I kooliastme juht. Kadriliis Karu on Tartu Forseliuse Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning II kooliastme juht. Nende meelest on oluline, et õpilased oleksid ühest kooliastmest teise liikudes selleks päriselt valmis ja saaksid vajalikku tuge, samas võimaluse võtta eakohast vastutust ja ennast proovile panna.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli klassiruumis 105.

Keskuste päeva näite varal saab reflekteerida, miks antud õppevorm vastab uuenenud õpikäsituse ning ennastjuhtiva õppija „loosungitele“ sisuliselt.
Teemade ringid, millest keskustepäevaga seoses juttu tuleb, on aineülesed (lõimitud õpe, õpioskused, ennastjuhtiv õppija, uuenenud õpikäsitus, avatud õpimaastik, õpijuhised).
Koolitusel tuuakse rohkesti näiteid, miks oleks vaja keskuste päevi korraldada.

Helina Mugra on Tartu Variku Kooli klassiõpetaja ja kõige vägevama 3.b klassi klassijuhataja. Ta on huvitatud sellest, kuidas tõhusalt õppida ja õpetada. Muutused virgutavad ja ahvatlevad.

Õpituba toimub Tartu Variku Kooli avatud õpimaastikul 243.

Impromängude tunnis tutvustame ja mängime läbi lõbusaid vaimu turgutavaid mänge, mida iga õpetaja saab ka oma õpilastega kasutada. Lubame teile 60 minutit nalja ja lõõgastavat äraolemist. Ära karda, sa ei pea näitlema ega üksi laval esinema!

See improtund on osa Peaasi.ee ja Ruutu10 projektist "Peaasi ajab naerma!", mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.

Juhendajad Tiina Tooding ja Kersti Loim on Tartu Tamme Kooli õpetajad ja impromängude suured austajad. 2023. aastal said nad osa projektist "Peaasi ajab naerma!". Koolituselt võtsid nad kaasa suure pagasi ägedaid mänge, millest on juba hulk Eesti õpetajaid erinevate töötubade kaudu osa saanud.

Õpituba toimub Tartu Tamme Kooli aulas (III korrus).

Eelmisel õppeaastal loodi Tartu Forseliuse Koolis oma kooli õpetajat toetava juhtimissüsteem, mis tähendab, et tegutseme tiimipõhiselt ning toetame oma inimesi süsteemselt. Sellest on möödas aasta. Õpitoas saab ülevaate, mida tähendab õpetajat toetav juhtimine meie koolis, kuidas aasta möödus, mida arvasid sellest õpetajad ja mis on edasised tegevused. Samuti saab mudeli ühte osa ka praktikas proovida. Tule uuri lähemalt!

Kristi Mumm on Tartu Forseliuse Kooli õppejuht.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli ruumis 102-103.

Sensoorne lugu on lugu, mille jutustamisel kombineeritakse kõnet ja sensoorseid kogemusi. Narratiivi edastamisel on sõnadel ja kogemustel võrdne väärtus.
Algselt arendati sensoorsed lood välja sügava ja liitpuudega inimeste jaoks. Sensoorsed lood on lihtsad, haaravad, lõbusad ja neid saab kasutada erinevate erivajadusega õppurite jaoks (autism, ATH, meelepuue, kommunikatsiooniraskused, mäluprobleemid, füüsiline puue ja vaimse tervise häire). Sensoorsed lood sobivad ka tavalasteaedadesse ja tundide elavdamiseks algklassides. Sensoorsed lood on nauditavad ning kaasavad kuulajat ka juhul, kui sõnadest või piltidest aru ei saa.

Tiina Eksi on Tartu Ülikooli intellektipuude pedagoogika lektor/õpetaja, Tatu Maarja Kooli klassiõpetaja 8. klassi õpilastele.

Õpituba toimub Tartu Maarja Kooli eurütmiasaal (teine korrus hoovipealses majas).

Töötoas saab omal nahal kogeda TäheTERA teatrimängude huvitunni tegevusi. Tegu on aktiivse ja praktilise töötoaga, kus mängime läbi kümmekond lihtsat teatrimängu, mida on hea põimida nii vahetunni tegevustesse kui ka kiireks energia- või keskendusmispausiks.
Tule ja saa osa toredatest teatrimängudest.

Töötuba viib läbi TäheTERA huvijuht ja teatrimängude huvitunni õpetaja Anu Liiv. Anu on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala, viinud teatri- ja draamatunde läbi Teatri Kodus ja HuviTERAs.

Õpituba toimub TäheTERA aatriumis.

Kuidas saab õpikeskkond inspireerida ja toetada loovust ning keskkonnateadlikkust?
Millised on Tartu loodusmaja praktilised näited ja parimad praktikad õpikeskkonna kujundamisel?
Tegu on aktiivse ja praktilistest ülesannetest koosnev töötoaga, mille käigus tutvud Tartu loodusmaja õpikeskkonnaga. Ilusa ilma korral liigume ka loodusmaja pargis, seega pane palun ennast mugavalt riidesse.

Jelena Kalames on Tartu loodusmaja huvikooli direktor. Viimased kümme aastat ta on töötanud haridus- ja noorsootöö valdkonnas. Ta on vedanud noorte ettevõtlikkust arendavaid projekte, tegutsenud õpetaja ning täiskasvanute koolitajana.

Õpitoas saab proovida, kuidas möödub üks tund mängustatud ülesandeid täites. Tunnis on üks soojendusülesanne ja kaks põhiülesannet. Mängustatud ülesanded on seotud liikumisega, nii et palun võtke kaasa rõõmus ja avatud meel. Ülesanded on seotud küll keeleteemadega, kuid loodetavasti saavad kõik aineõpetajad ideid oma tundide vaheldusrikkamaks muutmiseks.

Moonika Pärn lõpetas 2023. aastal Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrantuuri ja kaitses magistritöö teemal "Eesti keele tundide mängustamine täiskasvanute gümnaasiumis". Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis on Moonika eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötanud viis aastat. Magistritöö teema oligi ajendatud soovist tuua eesti keele tundidesse vaheldust. Tema kogemus on näidanud, et õppijad teevad mängustatud ülesandeid hea meelega ning need muudavad tunnid kaasahaaravaks ja jõukohaseks.

Õpituba toimub Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi klassis 405.

Koolitus on mõeldud õpetajatele, kes sooviksid kasutada Vikipeediat õppevahendina, kuid ka kõigile neile, kes tahavad rohkem teada saada Vikipeediast ja selle telgitagustest.

Üsna sageli kuuleme õpilastelt, et neil on keelatud Vikipeedia kasutamine õppetöös või et Vikipeedia ei ole usaldusväärne koht info otsimiseks ja lugemiseks. Samas teame, et Vikipeedia on valdavalt esimene koht, kuhu inimene Google'i otsingu kaudu jõuab ja kogu Vikipeedia lehtedele tehakse umbes 250 miljonit külastust päevas. Seetõttu on ülioluline mitte keelata Vikipeedia kasutamist, vaid õpetada seda õigesti kasutama.

Koolitusel tutvustatakse õpetajatele Vikipeediat, räägitakse, kuidas õpetada õpilasi Vikipeediat õigesti kasutama. Tutvustatakse eri võimalusi, mida pakub Vikipeedia õppetöövahendina nii õpilasele kui õpetajale.

Muuhulgas saavad vastuse paljud huvitavad vikiküsimused:

Mis on Vikipeedia ja kuidas see toimib?
Miks on Vikipeedia vajalik?
Kes kirjutavad Vikipeedia artikleid?
Kas Vikipeedia on ebausaldusväärne?
Mida saan mina Vikipeedias teha?
Kuidas satuvad fotod Vikipeediasse?
Ja paljud teised huvitavad küsimused …

Pille Priks on tegelenud Vikipeedia-alaste koolitustega alates 2021. aastast, kui asus tööle MTÜ Wikimedia Eesti hariduskoostöö projektijuhina. Ta on “Vikipeedia koolitunnis” programmi sertifitseeritud koolitaja. Pille on koolitanud nii täiskasvanuid kui õpilasi. Ta on Tartus tegutseva Tartu Vikiklubi eestvedaja, kus juhendab huvilisi Vikipeediaga seotud küsimustes.

Ivo Kruusamägi on 19 aastat tegelenud eestikeelse Vikipeedia edendamisega, ta on vikipedist, vikifotograaf ja hetkel Wikimedia Eesti tegevjuht. Ivo teab Vikipeediast kõike.

Õpituba toimub Tartu Kivilinna Kooli ruumis C-210.

Hariduslaadal valmistasime puidupõletiga õuesõppemänge. Nüüd tutvustame, kuidas saab puidust valmistatud õuesõppemänge ja aktiivset liikumist ühendada. Kuna üritus toimub õues, siis riietuda vastavalt ilmastikutingimustele.

Karine Andrjuškevitšjute on Mõmmikute rühma õpetajat abistav töötaja ja õppemängude valmistaja. Tiina Kivisalu on õppejuht ja liikumisõpetaja, õppemängude aktiivne kasutaja.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Helika õuealal (sinenemine kas Malmi või Kalevi tänava kaudu).

Töötuba käsitleb hetkel populaarset teemat praktiliselt, keskendudes peamiselt sellele, kuidas juhendada õpilasi tehisaru kasutamisel. Arutame, kuidas olla õpetajana sammuke ees ja suunata õpilasi tehisaru vastutustundlikult kasutama. Tähelepanu pöörame õpetaja rollile õpilaste toetamisel ja isikliku eeskuju näitamisele, pakkudes õpilasele ülesandeid, mis arendavad digipädevusi, analüüsi- ja probleemilahendusoskusi ning soodustavad loovat mõtlemist.

Töötoa tulemusena valmib ülesannete pank. Koostöös loodud ülesanded pakuvad konkreetseid ja kasutusvalmis lahendusi, mis aitavad õpetajatel märkimisväärselt aega säästa. Töötoa suurim väärtus seisneb selles, et õpetajatena ei pea me ise nullist välja mõtlema, kuidas tehisaru õppetöösse integreerida.

Töötoas osalemiseks tuleb kasuks varasem kogemus keelemudelite kasutamisel.

See tekst on loodud ChatGPT abiga.
OpenAI. (2024) ChatGPT 4o (16. septembri versioon), suur keelemudel, https://chat.openai.com/.

Nora Laukse on Tartu Forseliuse Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Oma magistritöö käigus on ta põhjalikult tegelenud erinevate tehisaru puudutavate teemadega, sh erinevate tulevikuteooriatega, kuhu tehisintellekt meid ühiskonnana viib. Lisaks on tema tudengi- ja turunduskarjääris ChatGPT olnud pikka aega igapäevane tööriist, mis annab talle ka praktilise kogemuse tehisaru rakendamisel. Nora Laukse on Noored Kooli programmi kaudu astunud haridusmaastikule, et tuua oma teadmised ja kogemused õpilaste ning õpetajateni.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli klassis 104.

Kuidas õpetada noori ennast ja oma tegutsemist analüüsima, ümbritsevat maailma mõtestama, olulist märkama? Kuidas tekitada huvi õppimise, nauditava suhtlemise ja koostöö vastu? Mis on koolis kõige olulisem kogemus, mida saab ellu kaasa võtta?
Kõikidele nendele ja paljudele teistele küsimustele loomulikult pooleteise tunniga vastuseid ei saa. Aga saab koos mõelda, mida õpetada noortele, et neil oleks palju tarvilikke oskusi ja teadmisi. Töötoas tutvume õpioskuste ja enesejuhtimise kursuse „Õppides loon ennast“ juhendajate väljaõppe, töölehtede ja materjalidega. Saab teha läbi erinevaid harjutusi, kogeda õpilase rolli ja leida inspiratsiooni igapäevatööks.
Mõtelda on mõnus,
kuidas kõik on raskem,
ärgem sellepärast
mõnu mööda laskem!
/Hando Runnel/

Marje Kuslap on tegevõpetaja ja samas ka pikaaegne õpetajate koolitaja Avatud Meele Instituudis. Marje naudib õpetamist, õppimist, põnevaid inimesi enda ümber ning päris asjade ja teemade üle arutlemist, mõtlemist.

Õpitoas tutvustatakse Ristikheina lasteaia õpetajate ja laste lemmikuid digirakendusi, mis aitavad mänguliselt saavutada õppekava eesmärke.

Õpitoa läbiviijateks on rühmaõpetajad, kes kasutavad digivahendite võimalusi loovalt ja õppetööd toetavalt oma igapäevases töös.

Õpituba toimub Tartu Lasteaia Ristikhein saalis.

Maailmakool lasteaias. Kuidas sellel õppeaastal lõimitakse. "Amanda ja maailma" alushariduse õppematerjale lasteaia tegemistesse.

Kaidi Prants, liikumisõpetaja, ja Helina Muruaas, õppealajuhataja, on alati avatud uutele ideedele ja võtetele mõtetele. Nad soovivad jagada oma kogemusi ka teistega.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Kannikese saalis.

Töötoas saab põgusa ülevaate sellest, kuidas toimub e-õpe Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Lisaks vestleme õpioskuste õpetamisest ja õpilaste motivatsiooni toetamisest.

Sixten Hinnov on töötanud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 8 aastat inglise keele õpetajana ja paaril viimasel õppeaastal andnud ka õpioskuste tundi e-õppes. Samuti on ta õppenõustaja e-õppe õpilastele.

Õpituba toimub Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi ruumis 409.

Vaimne tervis on täna ühiskonnas kuum teema, mille hoidmise vajadust märgatakse ja erinevatel tasanditel ka toetatakse. Paraku pole inimestel siiski piisavalt teadmisi ja oskusi, et püsivalt enda vaimset tervist hoida. Sageli annavad pere, sõbrad, tuttavad ja kolleegid üldsõnalisi soovitusi, näiteks "mõtle positiivselt", mis kohe kuidagi ei aita stressis inimest.

Viimase 20 aasta jooksul oleme oma töös märganud, et on siiski teatud tehnikad, mille järjepidev kasutamine aitab inimesel ka kõige sügavamast august välja ronida ning taas tunda rõõmu elust, inimestest ning leida uusi sihte edasiminekuks. Selles õpitoas soovime sullegi pakkuda neist mõnda, et saaksid enesekindlamalt elule vastu astuda.

Marju Koor on töötanud psühholoogi ja koolitajana nii era- kui avalikus sektoris. Elukestva õppijana on ta läbinud suhtlemis- ja motivatsioonitreenerite väljaõppe; saanud DiSC sertifitseeritud kasutaja õigused ning omandanud täiskasvanud koolitaja 6. kutsetaseme. Käesolevalt jätkab õpinguid psühhosotsiaalse valdkonna superviisor- coach'i kvalifikatsiooni saamiseks.

Merje Jürisalu on klassiõpetajana otsinud ja praktiseerinud erinevaid eneseabi tehnikaid, viinud läbi sellealaseid koolitusi paljudes lasteaedades ja koolides. Põhjalikumalt on ta tegelenud teadliku hingamise harjutustega, mida saab teha nii kodus omaette olles kui ka kiires tööpäevas rahustaval või ka energiat andval eesmärgil. Reiki meister.

Õpituba toimub Tartu Teaduspargi seminariruumis.

Millal sa viimati mängisid? Millal mängisid tunnis õpilastega? Aga teiste õpetajatega?
Lapsed mängivad teineteisega tänapäeval üha vähem, kuid just mängu kaudu saab lapsi kõige loomulikumal viisil toetada, sest mäng on oluline osa nende arengust. Mängurõõmu saab laps tunda alles siis, kui tema teised baasvajadused on täidetud.
Praktilises töötoas uurime, kuidas õpetajana toetada laste baasvajadusi ning mängu maksimaalselt ära kasutada sõbralikuma ja pingevabama õpikeskkonna loomiseks. Mängu kõrval räägime veidi ka laste psühhodraamast. Töötuba on mõeldud lasteaia või kuni II kooliastme õpetajatele, kes tahavad saavutada paremaid suhteid klassis ning õpetada õnnelikke lapsi.

Marju Loorits on muuseumihariduse arendaja ja rakendab psühhodraama meetodit nii laste kui ka täiskasvanutega. Kati Toobal on KiVa-koolide mentor ja õpetajate koolitaja ning psühhodraama lavastaja. Mõlemad on töötanud koolis õpetajana erinevas vanuses laste ja noortega.
Katil ja Marjul on mitmeaastane koostöö laste- ja noortegruppide juhtimisel psühhodraama meetodite abil. Nende salasoov on pöörata Eesti haridustöötajaid mängimise usku, sest tänu spontaansuse ja loovuse arendamisele on nad näinud palju positiivseid muutusi laste ja noorte käitumises.

Õpituba toimub Tartu Tamme Kooli ruumis 222.

Selgitame konfliktide olemust, konfliktis olevate inimestega töötamise põhimõtteid, tutvustame suhtekolmnurkade põhimõtet ning nendesse sattumise riske. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas jääda konfliktis olevate isikutega suheldes neutraalseks ja kuidas ennast selles olukorras hoida. Oodatud on klassijuhatajad, aga ka teised teema vastu huvi tundvad spetsialistid.

Mõlemad koolitajad on mitmekülgse ettevalmistusega praktikud. Omavad kogemust töötamisest nii haridusasutuses kui Hariduse Tugiteenuste Keskuses. Pereterapeudi ja taastava õiguse konfliktilahendajana on mõlemal koolitajal jagada väärtuslikke praktilisi soovitusi ja nõuandeid. Maria Urbel on psühholoog, pereterapeut ja Kadi Lukka, sotsiaalpedagoog ja taastava õiguse konfliktivahendaja

Tartu Forseliuse Koolis on õpetajate koostöös välja töötatud õpioskuste õpetamise süsteem. Töötoas tutvustatakse nii loodud süsteemi kui ka antakse praktilisi nippe tõhusate õpistrateegiatega tegelemiseks.

Ingrit Tera on Tartu Forseliuse Kooli III kooliastme juht. Lisaks veel koolikorraldustiimi liige, kes osalenud õpioskuste õpetamise süsteemi välja töötamisel.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli ruumis 102-103.

Aja kategooriat saab tutvustada erinevatel viisidel erinevate õppeainete kaudu, lähtudes õpilaste vanusest. Haridusfestivali õpituba on mõeldud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele. Õpitoas püüame otsida ennast läbi suhestamise ajaga.

Diana Joassoone on eesti keele ja kirjanduse õpetaja põhikoolis ja gümnaasiumis. Julia Trubatšova on algkooli ja gümnaasiumiastme õppejuht, muusikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A203.

Töötoa sissejuhatuses tuuakse välja, miks on kirjutamine tunnis vajalik ja milline peab olema kirjutamisharjutus.
Töötoas tutvustatakse, kuidas arendada kirjutamisoskust keeletunnis. Pakutakse välja kirjalikke tutvumisharjutusi, sissejuhatusharjutusi, loovharjutusi, kuulamisharjutusi, grammatilisi harjutusi ja mänge. Saab ka praktiliselt kirjalikke harjutusi teha.

Vivika Nõmme on keelekümbluse ja eesti keele kui võõrkeele õpetaja. Talle meeldib ise õppida ja õpetada. Koolis on Vivika Nõmme töötanud 33 aastat.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A443.

Kogemusseminaril tutvustatakse liikumisõpetuse uue ainekava valdkondi ja õpitulemusi. Toimuvad praktilised tegevused nii siseruumides kui ka õues. Seminari läbiviijad tutvustavad oma kooli ainekava ja annavad ka teistele juhtnööre kooli liikumisõpetuse ainekava koostamiseks. Kogemusseminar sisaldab:
- uue liikumisõpetuse ainekava valdkondade ja õpitulemuste tutvustust;
- praktilisi tegevusi nii sees kui õues (kaasa sportlikuks tegevuseks vajalik riietus)
- oma kooli ainekava tutvustust;
- juhtnööre kooli liikumisõpetuse ainekava koostamiseks

Evaliis Seiler (Tartu Veeriku Kool) ja Gerli Odrusk (Nõo Põhikool) on läbinud liikumisõpetuse uue ainekava koolitajate 90-tunnise koolituse ning läbi viinud selle teemaga seotud koolitusi.
Koolitajad on ise juba eelnevalt kehalise kasvatuse tunnis rakendanud uue liikumisõpetuse ainekava põhimõtteid. Nende jaoks on kõige olulisem tekitada õpilastes rõõm liikumisest ja tahe aktiivselt tegutseda. Evaliis ja Gerli peavad oluliseks, et igaüks leiaks võimaluse sportimiseks ka väljaspool koolitundi.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli ruumis 228.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi algklasside õpetajad jagavad Mauruse kirjastuse "Jutulinna" õppekomplekti põhjal oma kogemusi KiVa-tundide läbiviimisel ja väärtuskasvatuse lõimimisel üldõpetusliku õppega. Fookuses on eesti keelt mitte-emakeelena õppija sõnavara rikastamine praktiliste tegevuste kaudu. Õpitoas osalejad saavad näpunäiteid ja materjale väärtuskasvatuse teemade käsitlemiseks.

Õpitoa läbiviijad töötavad Tartu Annelinna Gümnaasiumis klassiõpetajatena ning neil on suur kogemustepagas muukeelsete laste õpetamisel.

Õpitbuba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumis, ruumis B363.

Õpitoas räägitakse tehisintellekti kasutusvõimalustest õppetöös ja tuuakse näiteid kasulikest tehisaru rakendustest.

Kalev Uiga ja Sergei Maltšenko on Tartu Annelinna Gümnaasiumi uurimistööde juhendajad.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A240.

Alates 2020. aastast on Tartu Annelinna Gümnaasiumis uus valikmoodul: IT-moodul. See ühendab endas Pythoni programmeerimiskeele õppe ja projektipõhise meeskonnatöö, annab sissejuhatuse IT-tööstusesse ja karjäärinõustamisse.
Õpitoas räägime kogemustest:
- muutused ja muudatuste juhtimine nende nelja aasta jooksul;
- milline võiks olla kõige sobivam digiõppekeskkond (Discord, Replit, Notion);
- efektiivsete õpetamisevõtete kogum (popkultuuri viited, analoogid, päriselust inspireeritud kodused ülesanded ja astmeline õpe);
- üritused (külalistunnid, "Ükssarviku" filmiseanss, Tartu Ülikooli Delta keskuse külastus ja Pipedrive'i kontori külastus).

Mykhailo Dorokhov tuli Eestisse välistudengina ja lõpetas Tartu Ülikoolis tarkvaratehnika magistriõppe cum laude. Ta on varem töötanud Tartu Ülikoolis, aga praegu tegutseb Pipedrive'is, kus ta on tarkvarainsener, praktikajuht, uurimuste koordinaator ning õppe- ja arendusjuht. Mykhailo töötab ka õpetajana kahes Tartu koolis: Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja Jaan Poska Gümnaasiumis. Ta soovib aidata kaasa Eesti hariduse arengule ja loodab, et saab aidata Eestit samamoodi, nagu Eesti toetas tema arengut tudengina.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A239.

Õpitoas esitatakse lühiülevaade moodulist "Kaasaegne kultuur". Moodul koosneb kolmest õppeainest, milleks on „Nüüdiskunst", „Raamatuklubi" ja „Kaasaegne vene kirjandus Eestis“. Õpitoas räägitakse kaasaegse kirjanduse ja kunsti integreerimise kogemusest gümnaasiumi õppekavasse; käsitletakse mõningaid õpetamise kitsaskohti, mis on kujunenud kultuurilise ja poliitilise olukorra tõttu; arutletakse õpetamise iseärasuste üle seoses üleminekuge eestikeelsele haridusele. Õpituba võib olla kasulik ja huvitav keele- ja kirjanduseõpetajatele ning neile, kes eelmisel aastal osalesid õpitoas "Kirjanduse tunnid visuaalkultuuri ajal".

Pavel Babtšenko on vene keele ja kirjanduse õpetaja ja kunstihuviline, "Kaasaegse kultuuri" mooduli autor, Tartu Annelinna Gümnaasiumi raamatuklubi juht.
Julia Trubatšova on Tartu Annelinna Gümnaasiumi algkooli/gümnaasiumiastme õppejuht ja muusikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A242.

Kogu aeg on kiire – küll ei jõua nii palju materjali läbi võtta kui erinevaid kavad ja plaanid ette näevad, küll on ülesandeid nii palju, et paratamatult tekib tunne, et 24 tunnist ööpäevas ei piisa… Kuidas jõuda selle kiirustamise juures õpilasteni, et kõik tunneksid end grupis või rühmas mugavalt? Kuidas panna taas õpilaste silmad särama, äratada neis soov õppida, arendada neist tublid ennastjuhtivad õppijad? Arutleme nendel teemadel ja jagan oma kogemusi.

Marjam Paap on Tartu Annelinna Gümnaasiumi inglise, prantsuse ja hispaania keele õpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A239.

Töötoas räägitakse matemaatika seostamisest teiste õppeainetega, näiteks klassivälise lugemisega.

Anne Kaskman on Tartu Annelinna Gümnaasiumi eesti keele ja eestikeelsete ainete õpetaja, 3. klasside loovtööde koordinaator, osaleb kooli õppekavade uuendamises.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A237.

Õpitoa eesmärk on veenda skeptikuid, et kodeerimist võib siduda iga õppeainega ja iga kooliastmega. Uuritakse, kas promptimine toimib nagu algoritm, saab teada, mis on "Sussilahing", missugused on värvilised vahetunnid ja kuidas kõlab muusika, mida pole olemas. Palun võta vahetusjalatsid kaasa.

Daniil Novikov on informaatikaõpetaja, Irina Nebogatova liikumisõpetaja, Oxana Menyaylo on huvijuht, Svetlana Šipulina muusikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Aleksander Puškini Kooli ruumis 237 (arvutiklass).

Praktiline töötuba, kus saab tutvuda üld- ja arvutiõpetuse lõiminguga 2. klassis referaadi koostamise ja inimeseõpetuse näitel.
Räägime, kuidas kasutada referaadi koostamist praktilise ülesandena, mis ühendab mitmeid õppeaineid ja arendab õpilaste oskusi mitmekülgselt. Tutvustame võimalusi, kuidas tõsta esile arvutiõpetuse rolli õppeainete lõimimisel.
Eesmärk on kinnistada õpetajate teadmisi ja oskusi, kuidas rakendada arvutiõpetust praktiliste ülesannete kaudu, pakkudes ideid ja tööriistu, mida klassiruumis kasutada.

Eret Renning on klassiõpetaja, kes peab oluliseks tehnoloogia rolli kaasaegses hariduses. Ta kasutab igapäevatöös palju arvuteid ja peab oluliseks digioskuste arendamist ning lõimingut teiste õppeainetega.

Õpituba toimub Tartu Raatuse Kooli ruumis 423.

Pärlikaartide kui aktiivõppemeetodiga on hea võimalus tuua õppetegevustesse liikumist. Nende abil saab lahendada erinevaid ülesandeid, vastata küsimustele või kontrollida õpilaste teadmisi. Pärlikaarte saab kasutada nii lasteaias kui ka koolis kõikides vanuseastmetes.

Sigrid Soosaar on Tartu Kivilinna kooli klassiõpetaja ja Arlette Arendi on Tartu Veeriku Kooli huvijuht.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli ruumis A-126.

Millele pöörata tähelepanu pika tunni planeerimisel ja läbiviimisel? Kuidas säilitada õpilastes motivatsioon õppida ja tunnis kaasa töötada? Õpitoast saab osaleja kaasa praktilisi nippe ja häid mõtteid, mida pikas tunnis kasutada.

Õpituba viivad läbi I kooliastme klassiõpetajad, kelle jaoks on oluline luua klassiruumis õppimist soodustav keskkond. Liikumine ja põnevad tegevused käivad käsikäes.

"MISSION X: treeni nagu astronaut” on kosmoseteadlaste, fitness-spetsialistide ja astronautide poolt välja töötatud haridusprogramm lastele ja kuni 14-aastastele.
Õpitegevustes kasutatakse kosmose teemat, et tekitada huvi inimese, looduskeskkonna, täppisteaduste ning tehnoloogia vastu. Lisaks põhjendatakse tervisliku toitumise ja liikumise tähtsust nii astronautide kui ka meie igapäevaelus.

Koolitusel tutvustame haridusprogrammi põhimõtet, selles osalemist ning seost riikliku
õppekavaga. Osalejatele jagame juhiseid ning teeme läbi erinevaid ülesandeid. Lisaks saab iga õpetaja soovi korral kaasa ülesannete kogumiku, postri rühma või klassi uksele ning oma (õpi)lastele jagamiseks kosmoseteemalisi kleebiseid.

Koolitusele on oodatud nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad.

Kristiina Tõnson on klassiõpetaja ning Tiivi Rüütel põhikooli loodusainete õpetaja. Neid ühendab julgus uurida, avastada ja katsetada uusi võimalusi ning soov häid leide teistega jagada.

Õpituba toimub Tartu Kesklinna Kooli klassiruumis B202.

Tripsiku lasteaia õppealajuhataja annab ülevaate pilootprojektis osalemise eesmärkidest ja tulemustest lasteaias kakskeelsete laste toetamisel. Eesti keele õpetaja jagab oma nägemust kakskeelse lapse toetamise ja kaasamise põhimõtetest, võtetest ja võimalustest rühmas. Osalejad saavad tutvuda ja mängida õppevahenditega, harjutades tegevuste kohandamist ja raskusastme varieerimist. Osalejatel on võimalus omavahel arutleda ja jagada oma häid kogemusi.

Maili Magerramov on Tartu Lasteaia Tripsik vanemõpetaja. Lasteaias töötanud 13 aastat, algul rühmaõpetajana, viimased kolm õppeaastat eesti keele õpetajana eesti keelest erineva koduse keelega lastele.
Marika Kaldaäär on Tartu Lasteaia Tripsik õppealajuhataja. Lasteaed osales 2020-2024 haridus- ja teadusministeeriumi projektis „Professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias ja koolis”.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Tripsik Sipsiku maja saalis.

Tartu Liikuma Kutsuvate koolide võrgustikuseminarile on oodatud nii Tartu koolide õpetajad kui ka teised huvilised.

Vaata kava siit (https://drive.google.com/file/d/1Kw-tk9ZG4SnAVvTgN2aviRVKK_-GOJHS/view?usp=sharing)

Hea huviline! Kui otsustad seminarile tulla, siis eeldame, et osaled selle kõikides tegevustes.

Kõik esinejad on aktiivsed liikumisaktiivsuse edendajad ja liikumise fanaatikud.

Kalisteenikasport on treeningu vorm, milles kasutatakse ainult enda keharaskust jõu, painduvuse ja vastupidavuse parandamiseks. Kalisteenika on aina enam populaarsust koguv spordiala, kuna see ei nõua spetsiaalseid jõusaali seadmeid või kallist lisavarustust. Õpitoas saab ülevaate kalisteenikaspordiga alustest, tehnilisi näpunäiteid põhiharjutuste sooritamiseks ning soovitusi, milliste harjutuste suunas progresseeruvalt treenida.

Gert Voomets on Tartu Veeriku Kooli liikumisõpetuse õpetaja, sama valdkonna õppetooli juht. Ta peab oluliseks liikumisharrastuse arengut ja proovib selle jaoks ka oma panuse anda.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli matiruumis A 125.

Tartu Descartes'i kool ja Tartu linna tervisedenduse spetsialist Indrek Nägelik kutsuvad teid osalema inspireerival tervisedenduse päeval, mis on pühendatud tervema ja õnnelikuma hariduskeskkonna loomisele Tartu koolides ja lasteaedades.

Päeva alustame Tartu Descartes'i kooli tervisedenduse kogemuste kuulamisega. Seejärel tutvustab Tartu linna tervisedenduse spetsialist Indrek Nägelik põgusalt oma seniseid kogemusi ja tulevikuplaane Tartu haridusasutuste tervisedenduse edendamiseks.

Päev jätkub kaasahaarava paneeldiskussiooniga "Mida me ootame Tartu haridusasutuste tervisedenduselt? Minevik, olevik ja tulevik.". Kuuleme Tartu koolide ja lasteaedade esindajate, riigi tervisedenduse eestvedaja ning organisatsiooni seisukohti ja ideid, kuidas saaksime koos parema homse luua.

Seejärel suundume rühmatöösse, kus igaüks saab kaasa rääkida ja panustada Tartu haridusasutuste tervisedenduse visiooni loomisse. Rühmatöid juhivad erinevate hariduse tervisedenduse algatuste ja valdkondade organisatsioonid, kes jagavad praktilisi nippe ja kogemusi, mida õpetajad saavad kohe oma igapäevatöös kasutada.

Liitu meiega ja saa osa ideedest, mis aitavad kujundada tervemat ja toetavamat tulevikku meie laste ja noorte jaoks!

Indrek Nägelik on Tartu haridusasutuste tervisedenduse spetsialist ja Kaja Kivisikk on Descartes'i kooli tervisemeeskonna juht ning aktiivne tervisedendaja.

Õpituba toimub Tartu Descartes'i kooli aulas.

TORE on Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, mis tegeleb õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisega mänguliste tegevuste kaudu. Kokku on huviringis 20 kohtumist pikkusega 120 minutit, mille jooksul saavad õpilased rolli- ja meeskonnamängude kaudu juurde enesekindlust ja julgust. Töötuba on mõeldud kõigile, kes tahavad teada, mida selles huviringis tehakse, tutvuda materjalidega ning loomulikult ka ise praktilistes tegevustes osaleda. Mänge saab edukalt kasutada klassijuhatajatundides, ainetundides, klassiõhtutel ja kooliüritustel.

Anneli Malleus on Tartu Veeriku Kooli inglise keele õpetaja, kes on TORE-ga tegelenud kuus aastat. Cris-Sondra Hallik on Tartu Veeriku Kooli sotsiaalpedagoog, kes on TORE juhendaja teist aastat. Anneli Malleus töötas varem Valga maakonnas, kus TORE ring toimis edukalt maakonna-siseselt, ning kuue kooli vahel toimusid ühisüritused, mille projektide algatajateks olid õpilased.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli ruumis 420.

Lasteaia keskkond mängib olulist rolli lapse sotsiaalsete oskuste arendamisel, pakkudes nii võimalusi suhtlemiseks kui ka turvalist ja toetavat ruumi uute oskuste õppimiseks ja harjutamiseks. Koolituse eesmärk on suurendada teadlikkust sellest, kuidas lasteaia füüsiline ja emotsionaalne keskkond toetab laste sotsiaalset arengut. Koolitusel jagame praktilisi nõuandeid ja parimaid tavasid, kuidas luua toetav ja kaasav keskkond, mis soodustab laste emotsionaalset turvalisust ja sotsiaalsete oskuste omandamist.

Koolitust viivad läbi Hariduse Tugiteenuste Keskuse spetsialistid, psühholoog Jana Saluoks ja logopeed Päivi Kõiv. Jana ja Päivi omavad pikaajalist kogemust oma erialatöös, viivad läbi sotsiaalsete oskuste eelkooli ning teevad tihedat koostööd lasteaedade meeskondadega, et toetada kõigi laste edasijõudmist ja kohanemist lasteaiakeskkonnas.

Praktiline õpituba, kus saab tutvuda lasteaias loovat mõtlemist ja kujutlusvõimet arendavate meetodite, vahendite ja keskkonnaga.

Külvi Teder on alushariduses õppimist-õpetamist mõtestanud ja rakendanud üle 20 aasta. Tartu Luterliku Peetri Kooli lasteaias püüab ta luua tingimused päris õppimiseks, mille eelduseks on iga lapse/töötaja psühholoogiline heaolu.

Õpituba toimub Tartu Luterliku Peetri Kooli lasteaia Roosi maja I korrusel.

Töötuba pakub võimalust tutvuda ja ise järele proovida erinevaid taieseid, mille loomisel on oluline roll materjalide taaskasutusel.

Kadri Kosk on kunstiõpetaja, kes üritab võimalikult palju kasutada olemasolevaid materjale.

Õpituba toimub Tartu Raatuse Kooli kunstiklassis.

Kalisteenikasport on treeningu vorm, milles kasutatakse ainult enda keharaskust jõu, painduvuse ja vastupidavuse parandamiseks. Kalisteenika on aina enam populaarsust koguv spordiala, kuna see ei nõua spetsiaalseid jõusaali seadmeid või kallist lisavarustust. Õpitoas saab ülevaate kalisteenikaspordiga alustest, tehnilisi näpunäiteid põhiharjutuste sooritamiseks ning soovitusi, milliste harjutuste suunas progresseeruvalt treenida.

Gert Voomets on Tartu Veeriku Kooli liikumisõpetuse õpetaja, sama valdkonna õppetooli juht. Ta peab oluliseks liikumisharrastuse arengut ja proovib selle jaoks ka oma panuse anda.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli matiruumis A 125.

Praktiline liikumise töötuba, mille fookuses on nutisedamete ja arvuti taga töötamise mõju selgroole ja liigestele, mis omakorda mõjutab kehahoiakut ja keha tervist. Teeme harjutusi, mida saab kasutada nii tööl, kodus kui ka tunnis. Oleme loovad ja kogeme muutust.

Inna Sulg on tantsu- ja liikumisõpetaja olnud pea 50 aastat. 1985.a lõpetas ta TPedI tantsujuhtimise eriala, millele on järgnenud alates 1992. aaastast erinevaid tantsualaseid koolitusi, süvenemine tantsuteadusesse, kokkupuude liikumisteadusega Tartu Ülikoolis. Inna on olnud tantsuanatoomia/kinesioloogia õppejõud TÜ VKAs ja TÜs. Viimasel kümnel aastal on ta pühendunud laste, noorte, täiskasvanute ja eakate keha tervisele liikumise ja tantsulise kehatunnetuse kaudu.

Õpituba toimub Tartu Pärli Kooli aulas.

Tutvustame keeleõpetajetele põnevat ning tundides rakendamiseks valmis olevat tööriistakasti ja veebiplatvormi, mille kuue riigi õpetajad on kaks aastat kestnud rahvusvahelise projekti raames loonud, neid koolides testinud ja täiendanud. Arvesse on võetud väga erineva keeletaseme ja erivajadustega õpilaste võimeid ja vajadusi.

Õpitoa sihtrühmaks on kõik keeleõpetajad, olenemata õpetatavast keelest või õppevormist.

Õppematerjalide e-raamatukogu osa on koostatud kolmel erineval keeleõppe tasemel õppijate jaoks ning baseerub Euroopa kirjandusklassika pärlitel. Iga e-raamatu jaoks on loodud õpijuhis ning tundides kasutamiseks mõeldud tunnikavad, mis sobivad rakendamiseks nii koolitundides kui täiskasvanute keeleõppes, nt uussisserändajate eesti keele õppes.

Kuigi praegu on rakenduses võimalik kasutada materjale inglise, eesti, prantsuse, slovakkia, hispaania ja itaalia keele õppeks, siis nii eesti kui inglise keeles olevate juhiste abil saab igaüks luua just endale sobiva õppematerjali misiganes keele õppimiseks.

BiblioLingua projekt on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmi poolt.

Vaata ka projekti kodulehte, mis veel valmivate materjalidega täieneb - https://bibliolingua.eu/et/

Kohvi pakutakse alates 10:40.

Aire Rillo ja Mailiis Meitsar on pikaaegse kogemusega inglise keele õpetajad, klassijuhatajad ning aktiivsed osalejad eripalgelistes välisprojektides. Mõlemat seob avatus uuele, huvi kirjanduse ja teiste kultuuride vastu. Aire on ka Raatuse kooli teise kooliastme õppetooli juht.

Õpituba toimub Tartu Raatuse kooli auditooriumis (II korrus).

Praktilises õpitoas valmistatakse helkivaid ripatseid ja antakse juhiseid, kuidas neid koos lastega valmistada. Õpitoas saab teadmisi, kuidas käsitööd õppetegevustesse lõimides peenmotoorikat arendada.

Õpitoa läbiviijaks on õpetaja, kes oma käsitööoskusi oskuslikult lasteaia õppetegevustesse lõimib. Õpetajal on kogemus õpitubade läbiviimisel nii laste kui täiskasvanutega.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Ristikhein kunstiruumis.

Meisterdame koos unenäopüüdja, mis sobib nii õpiruumi kui ka rahunemisnurka. Unenäopüüdja loob rahuliku ja hubase keskkonna.
Unenäopüüdja saab pärast töötuba kaasa võtta.

Arlette Arendi on Tartu Veeriku Kooli huvijuht ja Liisi Täht Tartu Veeriku Kooli klassiõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli ruumis A-126.

Õpetajana töötades kogeme iga päev erinevaid väljakutseid, mis ühel või teisel moel meie elu mõjutavad. Miks mingi lugu jääb kauem kummitama? Miks mõni inimene või olukord käivitab tugevad tunded, aga teine mitte? Kui palju meie enda (elu)lugu mõjutab seda, kuidas me klassiruumis õpilastega toimetame ja väljakutsetega tegeleme? Kuidas me oma tugevate tunnete ja muremõtetega toime tuleme? Neile ja ka teistele küsimustele otsime vastuseid supervisiooni silmade kaudu. Töötoas tutvustan supervisiooni kui suurepärase enesesõbralikkuse ja enesehoiu tööriista ning räägin isiklikule kogemusele tuginedes selle mõjust vaimsele tervisele. Lisaks teeme kohalolijatega ka ühe supervisiooni meetodi läbi.

Viivika Keskküla on Tartu Tamme Kooli õpetaja, MTÜ Haridusmentorid haridusmentor, SA Kiusamisvaba Kool koolitaja ning TÜ-s alustava õpetaja tugiprogrammi rühmajuht. Tema kireteemaks on õpetajate vaimse heaolu suurendamine. Oma teadmisi täiendab Viivika, õppides ISCI-s (International Supervision and Coaching Institute) superviisoriks ja coach'iks, lisaks läbib ta Tartu Psühhodraama Instituudis psühhodraama rakendaja väljaõpet.

Õpituba toimub Tartu Tamme Kooli klassiruumis 222.

Ettevõtlikkus on võimas mootor, mis aitab meil kiiresti muutuvas maailmas edukalt edasi liikuda. Töötoas uurime, kuidas ettevõtlusõpe toetab laste arengut ning aitab neil arendada oskusi, mis on vajalikud muutustega kohanemiseks ja edukaks toimetulekuks tulevikus. Arutleme, kuidas ettevõtlik mõtteviis soodustab nii isiklikku arengut kui ka panustab laiemalt ühiskonna heaolusse. Keskendume praktilistele meetoditele ja loovale probleemilahendusele, mis aitavad lastel iseseisvalt mõelda, koostööd teha ja oma ideid ellu viia.

Lisaks tutvustatakse seminaril 2022. aastal välja antud ettevõtluspädevust ja rahatarkust arendavaid alushariduse materjale "Vinks-Vonks avastab ja seikleb" ning "Vinks-Vonks julgeb ja proovib".

Inna Sidoruk on muusikaõpetaja, ettevõtlusõppe suuna arendaja alushariduses, haridusteaduse ja ärijuhtimise magister. Alates aastast 2015 on Inna Sidoruk välja töötanud ja rakendanud lasteaias Triinu ja Taavi (praegu Tripsik) kahele viimasele lasteaia vanusegrupile ettevõtlusõppe kava, mille põhjal viinud läbi majandus- ja ettevõtlusõppemänge ja tegevusi lasteaias. Loodud kava sai ka üheks sisendiks koostöös ettevõtlus- ja karjääriõppe programmiga „Edu ja Tegu“, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga ning Haridus- ja Noorteametiga loodud ettevõtluspädevust ja rahatarkust tutvustavate Vinks-Vonks õppematerjalide loomisele alushariduses.

Õpituba toimub veebis: https://teams.live.com/meet/9457859373990?p=zNM77DryHzdbDDO5Xj

Koolitus "Käed-külge katsete maailm: põnevate praktiliste tegevuste lõimimine lasteaia õppetegevustesse" on mõeldud lasteaiaõpetajatele, kes soovivad rikastada oma õppetööd põnevate praktiliste katsetega. Koolituse käigus saavad osalejad meelde tuletada ja katsetada erinevaid teaduslikke ja mängulisi katseid, mis sobivad lasteaias kasutamiseks. Lisaks jagatakse praktilisi näiteid ja metoodilisi lahendusi, kuidas lõimida tehtavaid katseid erinevate õppevaldkondadega ja pedagoogiliste lähenemistega, nagu avastusõpe ja projektõpe. Osalejad lahkuvad koolituselt ideedega, kuidas muuta laste õppetöö praktiliseks, huvitavaks ja mitmekülgseks.

Koolitust viivad läbi noored ja rõõmsameelsed lasteaiaõpetajad, kes on kirglikud praktiliste katsete ja innovatiivsete metoodikate lõimimise suhtes. Läbiviijad on kogenud koolitajad ning varasemalt võtnud aktiivselt osa erinevatest haridusüritustest (hariduslaat, haridusfestival, Tartu ja Tallinna Ülikooli haridusprojektid jne.)

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Kannike suures saalis.

Tutvume erinevate oskustega, mille abil lasteaias samm-sammult saavutada suutlikkus mängida plaatpillidel. Kuidas saavutada koosmäng pilliorkestris. Missuguseid vahendeid kasutab muusikaõpetaja meistriteoste loomisel. Osalejatel on võimalus praktilise tegevuse kaudu ise kogeda lapse teekonda pilliõppes. Õpituppa on eelkõige oodatud muusikaõpetajad, aga ka teised teemast huvitujad.

Diana Viia on Tartu Lasteaed Hellik muusikaõpetaja. Lasteaia muusikuna töötanud alates 2010a. Lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži, täiendanud end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koolieelse lasteasutuse muusikalise pedagoogika täiendkoolitusel ning erinevatel Orff-metoodika kursustel. Osalenud ning olnud ka koolitaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekoolis.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Helliku muusikatoas.

Pokude õpiõuele astudes sisened sa koostöisesse loovmängu, kus tegutsemise kaudu avad oma meeli, mis aitab luua seoseid, ärgitab uudishimu ning vabastab loovuse. Aitame sul märgata loodust, kui lõputut ressurssi õppe- ja mänguvahendi leidmiseks.

Õpitoas on sinu veeteel kulgemise suunajateks ja loovuse paisude avajateks Poku lasteaia õuesõppe entusiastid, loodusest loovust ja lugusid ammutavad õpetajad Ann Külm, Ester Urbanik, Carolyn Tamm ja õppealajuhataja Evelin Laugus ning meie õpiõue keskkond, kui lisaõpetaja igal õpiseiklusel. Riietuda vastavalt ilmale, parem, kui käed on vabad tegutsemiseks.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Poku õueala kaardi juures.

Töötoas jagan isikliku kogemusloo põhjal, kuidas teisest keelekeskkonnast tulnud laps kohaneb eestikeelses keskkonnas. Praktiliste näidete kaudu lasteaiast ja koolist toon esile, kuidas keeleline keskkond mõjutab lapse enesekindlust, sotsiaalset arengut ja võimet uues kultuuriruumis kohaneda ja areneda. Samuti arutleme, milline on õpetaja ja vanemate roll ning rääkimise mõju lapse keelelises ja isiklikus arengus ning kuidas seda arengut kõige paremini toetada.

Inna Sidoruk on muusika- ja ettevõtlusõpetaja, haridusteaduse ja ärijuhtimise magister, Kogemusnõustajate Koja registris esindatud kogemusnõustaja ja projekti Räägime üks eestvedajatest.

Õpituba toimub veebis: https://teams.live.com/meet/9455928856252?p=jWklQvZBH8ueLpaPwx

Tutvume ringtreeningu erinevate võimalustega (erinevate vanusegruppide kaasamine, muusika kasutamine, valdkondade lõimimine). Osalejad peavad olema valmis füüsiliseks pingutuseks, sest teeme koos läbi ühe üldarendava ringtreeningu ning arutame, kuidas seda kohandada erinevatele sihtgruppidele. Vajalikud on sportlikud riided ja sportlikud vahetusjalatsid.

Egle Madissoo on 22 aastat olnud Tartu Lasteaed Pääsupesa liikumis- ja ujumisõpetaja ning 25 aastat rühmatreeningute treener. Tegeleb igapäevaselt aia-, liit- ja sobitusrühmade lastega ning täiskasvanutega.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Pääsupesa spordisaalis.

Mis on tulevikuoskused? Kuidas nende kujunemist lasteaias toetada? Praktilise õpitoa kaudu leiame nendele küsimustele vastused.

Mari Kummer on Väikese Päikese Lasteklubi üldõppejuht. Ta on uuenduslike lahenduste, kastist välja mõtlevate inimeste, teaduspõhisuse ja laste fänn.
Karin Eesmaa on Väikese Päikese Lasteklubi haridustehnoloog. Ta on uudishimulike laste, teaduse, robootika ja käed-külge-õppe fänn.

Õpituba toimub Tartu Väike Päike Lasteaia saalis.

Selgitame konfliktide olemust, konfliktis olevate inimestega töötamise põhimõtteid, tutvustame suhtekolmnurkade põhimõtet ning nendesse sattumise riske. Anname praktilisi nõuandeid, kuidas jääda konfliktis olevate isikutega suheldes neutraalseks ja kuidas ennast selles olukorras hoida. Oodatud on klassijuhatajad, aga ka teised teema vastu huvi tundvad spetsialistid.

Mõlemad koolitajad on mitmekülgse ettevalmistusega praktikud. Omavad kogemust töötamisest nii haridusasutuses kui Hariduse Tugiteenuste Keskuses. Pereterapeudi ja taastava õiguse konfliktivahendajana on mõlemal koolitajal jagada väärtuslikke praktilisi soovitusi ja nõuandeid. Maria Urbel, psühholoog ja pereterapeut Kadi Lukka, sotsiaalpedagoog ja taastava õiguse konfliktivahendaja.

Mis juhtub, kui keskenduda positiivsele ja võtta fookusesse hoopis laste tugevused? SädeTERAs ei otsita laste õpiraskusi ega -lünki, vaid on seatud eesmärgiks leida üles iga lapse juba olemasolevad teadmised ja tugevused, millest lähtuvalt hakatakse üles ehitame iga lapse õpiteed. Meie eesmärk on, et lapsed õpiksid oma tugevusi mitte ainult tundma, vaid ka rakendama. Tugevustel põhinev õppimine keskendub positiivsele, tõstab lapse enesekindlust, aitab omandada efektiivseid õpistrateegiaid ja innustab õppima rohkem ja sügavamalt. Õpitoas räägime, kuidas on korraldatud SädeTERAs õpilaste tugevuste, eelistuste ja huvide märkamine; kuidas suunatakse õpilasi oma tugevusi rakendama õpistrateegiate õppimise kaudu; kuidas toetatakse SädeTERAs iga lapse tugevuste, aga ka avaldunud kõrgete võimete arengut.

Kersti Kaplinski on SädeTERA ja Peedu kooli koolijuht. Helena Falilejev on SädeTERA õppejuht ja klassiõpetaja.

Õpituba toimub SädeTERA 1. klassi ruumis (sissepääs sisehoovist).

Tutvume erinevate tehisarude ja õpetajatele suunatud eestikeelsete AI-tööriistadega. Arutleme õpetajate rolli üle muutuste juhtimise protsessis seoses tehisaru kasutuselevõtuga üldhariduskoolides.

Reigo Ginter on endine õpetaja ja koolijuht. Praegu töötab Tartus üldhariduse valdkonna juhina.

Õpituba toimub Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ruumis 111.

Praktiline töötuba, kus valmistatakse toortatrast erinevaid toite (kohupiima, kisselli, kooki, salateid). Kaasa põll, peakate, vahetusjalanõud, käteretid (üks käte, teine nõude kuivatamiseks).

Tuuliki Vuksil on IV taseme koka kutse. Ta on lõpetanud toitumisteraapia eriala Annely Sootsi tervisekoolis. Lisaks on Tuuliki end palju täiendanud erinevatel eritoitumise koolitustel.

Õpituba toimub Tartu Raatuse Kooli ruumis 131.

Tutvustame Raatuse kooli kogemust erinevate e-keskkondade kasutamisel igapäevase õppetöö orgaanilise osana, mille tulemusena on e-eksam õpilastele pabereksamiga samavõrd tavaline ja tuttav. Räägime Moodle'i kasutamisest põhikoolis. Põhjalikumalt keskendume e-võimalustele matemaatika õpetamisel 4. ja 9. klassis ning teeme läbi ka praktilisi harjutusi.

Urmas Vessin on haridustehnoloog ja geograaf, kellel on kooliadministraatorina aastatepikkune kogemus Moodle'i kasutamise võimalustest ja praktikast erinevates õppeainetes ja ainevaldkondades põhikoolis ning ka gümnaasiumis.
Leanika Vattsar on Raatuse kooli matemaatikaõpetaja, kelle vastne magistritöö oli pühendatud Moodle'i kasutamisele matemaatika õpetamisel põhikoolis, sh 9. klassis ja kajastab tema praktilist kogemust.

Õpituba toimub Tartu Raatuse Kooli ruumis 233.

„MISSION X: treeni nagu astronaut” on kosmoseteadlaste, fitness-spetsialistide ja astronautide poolt välja töötatud haridusprogramm lastele ja kuni 14-aastastele noortele.

Õpitegevustes kasutatakse kosmose teemat, et tekitada huvi inimese, looduskeskkonna, täppisteaduste ning tehnoloogia vastu. Lisaks põhjendatakse tervisliku toitumise ja liikumise tähtsust nii astronautide kui ka meie igapäevaelus.

Koolitusel tutvustame haridusprogrammi põhimõtet, selles osalemist ning seost riikliku
õppekavaga. Osalejatele jagame juhiseid ning teeme läbi erinevaid ülesandeid. Lisaks saab iga õpetaja soovi korral kaasa ülesannete kogumiku, postri rühma või klassi uksele ning oma (õpi)lastele jagamiseks kosmoseteemalisi kleebiseid.

Koolitusele on oodatud nii lasteaia- kui ka klassiõpetajad.

Kreet Treiberg ja Raili Viitak on klassiõpetajad. Neid ühendab julgus uurida, avastada ja katsetada uusi võimalusi ning soov häid leide teistega jagada.

Töötuba toimub Tartu Variku Kooli klassiruumis 252.

Töötuba on mõeldud kõigile huvilistele, kes soovivad kogeda lõbusat ja interaktiivset viisi oma aju treenimiseks: lahendame erinevaid mõtte- ja loogikaharjutusi, mis võimaldavad treenida lühi- ja pikaajalist mälu, loogikat ja arutlusvõimet ning loova mõtlemise oskust.

Karin Tepaskent on Tartu Tamme Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Tamme Gümnaasiumi ruumis 340.

Räägime õpiraskustega laste taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise iseärasustest ning nimetatud kognitiivsete protsesside arendamise vajadustest. Praktilisele koolielule tuginedes toome näiteid ja anname soovitusi õpilaste toetamiseks tundides.

Kadri Männiksaar, Marleen Umbleja ja Merle Juss on hariduselt eripedagoogid ning töötavad Pärli koolis klassiõpetajatena.

Õpituba toimub Tartu Pärli Kooli aulas.

Haridusvaldkond on kiires muutumises, sest tuleb kaasa liikuda kiiresti muutuva maailma ja ootustega. Uurime praktika kaudu, kuidas aitab supervisioon selles hoogsas edasiliikumises hoida head pärituult ja tasakaalu ning miks on parem olla paadi peal mitmekesi kui üksi. Tule kogema!

Raili Mumm on Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna büroojuhataja. Ta on erinevaid meeskondasid juhtinud kümme aastat, tal on EMCC (European Mentoring and Coaching Council) Practioner mentori tunnistus ning praegu õpib superviisor- coach'i väljaõppes ISCI-s (International Supervision and Coaching Institute). Raili usub, et mida suurem on meie teadlikkus endast ja sellest, mis meid mõjutab, seda kergem on hoida ja muuta kurssi, et meie pärituul püsiks, sest enesejuhtimises peitub võti.

Õpituba toimub Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna Saka/Tõravere õppeklassis (5. korrus).

Eelmisel õppeaastal oli Karlova kool keerulise väljakutse ees - meie üks koolimajadest oli renoveerimisel ning teine seoses sellega ülerahvastatud.
Kasutasime 5.-8. klassides 3+1 õppekorraldust, mille kohaselt toimus iga neljas õppenädal kõnealustes klassides kaugõppe vormis.
Et proovikivist maksimaalset kasu lõigata, võtsime kaugõppe nädalateks õppetegevust planeerides fookusesse õpilase enesejuhtimise harjutamise ja toetamise.
Õpilase enesejuhitud õppimise toetamine saab olla tõhus aga juhul, kui see käib käsikäes tema metakognitiivse võimekuse arendamisega. Õpetaja Karolin jagab isiklikku kogemust, kuidas ta seda oma aines tegi ja milliste tähelepanekuteni jõudis. Õppejuht Karmen selgitab põgusalt ka rakendatud 3+1 õppekorralduse põhimõtteid.

Karolin Luik-Välja on Tartu Karlova Kooli ajalooõpetaja ja Noored Kooli programmi vilistlane. Karmen Põder on Tartu Karlova Kooli 1.- 6. klasside õppejuht.

Õpituba toimub Tartu Karlova kooli Lina tänava koolimaja ruumis 110.

Tegemist on praktilise töötoaga, kus osalejad õpivad looma lihtsamaid teste Moodle'i keskkonnas. Koolituse käigus tutvustatakse ka vabavaraliste ülesannete kasutamise võimalusi, pakkudes osalejatele teadmisi, kuidas neid oma kursustes rakendada. Töötoa eesmärk on anda praktilised oskused, mida saab kohe oma töös kasutada. Arvutid on kohapeal olemas. Kaasa ei pea midagi võtma. Töötuba sobib pigem sellisele õpetajale, kes on piilunud, mis see Moodle on, aga ei ole veel esimeste katsetuste tegemiseks julgust kokku võtnud.

Urmas Vessin on kogenud geograafiaõpetaja ja haridustehnoloog, kellel on aastatepikkune kogemus Moodle'i keskkonna kasutamisel. Tema laialdased teadmised aitavad osalejatel mõista Moodle'i võimalusi ning kasutada neid praktiliselt õppetöös. Jaana Mihailisina on füüsika ja loodusõpetuse õpetaja, kes on hiljuti alustanud Moodle'i keskkonna kasutamist õppetöös. Tema kogemus algajana lisab koolitusele algaja kasutaja mõõdet. Arvutid kohapeal olemas. Kaasa ei pea midagi võtma. Sobilik pigem õpetajale, kes on piilunud, et mis see Moodle on, aga ei ole veel julgust kokku võtnud esimeste katsetuste tegemiseks.

Õpituba toimub Tartu Raatuse Kooli ruumis 233.

Mis oleks, kui kõik maailma keeled oleks sinu ees juba kooliajal valla, keelevalik sinu huvidest lähtuv ning keeleõpe toimuks sinu soovitud tempos ja viisil, pakkudes ühtlasi avastusrõõmu ja üllatusi? Meie eesmärk on, et keeleõpe lähtuks sisemisest motivatsioonist, tekitaks päriselt entusiasmi ning annaks samas terveks eluks kaasa väärtuslikud oskused ka hiljem ise teisi keeli õppida. Tartu Erakooli Peedu koolis lähenetakse juba teist aastast B-võõrkeeleõppele innovatiivsel coach'ival meetodil, mis tähendab, et ühe õpetaja juhendada on samaaegselt näiteks nii soome, hollandi kui hispaania keele õpe. Kuidas see võimalik on, mida coach'iv keeleõpe Peedu kooli II kooliastmes endast kujutab ning kuidas TERA üksustes 1. klassist inglise keele õppimisel kasutusel olev keelekümblusmetoodika coach'ivat keeleõpet toetab, tutvustame lähemalt juba vestlusringis, kuhu ootame kaasa mõtlema ja arutlema kõiki keeleõppe-entusiaste.

Anu Joon on Tartu Erakoolis võõrkeeleõpetajate mentorina tegutsenud üle 10 aasta, olles ka TERAs kasutusel oleva inglise keele õppimise keelekümblusmetoodika väljatöötaja. Helen Altin-Ilves on Peedu koolis lastele keelekümblusmeetodil inglise keelt õpetanud 6 aastat ning tegutseb sellest aastast ka TERA keeleõpetajate mentorina. Anneli Armus-Juhkam, kelle põhitööks on olla Peedu kooli arendusjuht, juhendab teist aastat Peedu koolis õpilasi coach'ivast keeleõppest lähtuvalt.

Õpituba toimub SädeTERA 1. klassi ruumis (sissepääs maja tagant, Loodusmaja pargipoolsest küljest sisehoovis kahe hoone ühenduskohast).

Karlova kool kasutas eelmine õppeaasta 5.-8. klassides 3+1 õppeskeemi, mille kohaselt toimus iga neljas õppenädal kõnealustes klassides kaugõppe vormis.

Õpetaja Raido jagab kogemust, kuidas kaugõpe oli ülese ehitatud, millele seati fookus ja mismoodi prooviti teha lõimingut teiste õppeainetega.

Raido Rebane on Tartu Karlova Kooli liikumisõpetaja. Töötanud koolis eri vanuses õpilastega üle viieteistkümne aasta.

Õpituba toimub Tartu Karlova Kooli Lina tänava koolimaja ruumis 109.

Tartu Kivilinna Kooli muusikaõpetajad jagavad kogemusi 75-minutilise tunni läbiviimisel ja mitteeristaval hindamisel. Osalejatel on võimalik ühiselt musitseerida.

Inga Sermat, Piret Kuiv ja Egle Põder on kolme peale kokku Tartu Kivilinna Koolis õpetanud lastele muusikat üle 70 aasta. Mitteeristava hindamise kogemust on 10 aastat ja 75-minutilise tunni läbiviimise praktikat 4 aastat.

Õpituba toimub Tartu Kivilinna Kooli ruumis C-207.

Ruumiline mõtlemine on aluseks loovale mõtlemisele.
Õpitoas ehitame, voldime, lahendame visuaal-ruumilisi mõistatusi.
Õpituba on mõeldud kõigile huvilistele. Lisaks praktilistele kogemustele saavad osalejad kaasa juhiseid ja harjutusi.

Karin Tepaskent on Tartu Tamme Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Tamme Gümnaasiumi ruumis 340.

Töötuba on mõnus loominguline ja samas kultuuriväärtust loov edasiviiv jõud. Töötoa raames saab iga osaleja endale luua isikupärase T-särgi. Valminud T-särk pakub sulle ja su sõbrale, perele või kolleegidele võimalust ühendada kunst, haridus, kultuur ja sport, kandes oma isikupärast rõivadisaini kõikjal ning luues lõbusaid mälestusi liikumisest. Töötuba on mänguline ja kaasahaarav, kus osalejad saavad julgelt oma mõtteid ning arvamusi avaldada ja üksteist inspireerida.

Osalejal palun töötuppa kaasa võtta enda särk.

Töötuba viivad läbi naerusuised loomingulise mõtlemisega õpetajad.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Naerumaa Lillede maja saalis.

Visuaalsed materjalid on õppetöös olulised ja need aitavad õpilastel keerulisi teemasid paremini mõista. Töötoas antakse ülevaade vabavaralistest AI-põhistest pildigeneraatoritest, mis võimaldavad õpetajatel luua visuaale kiiresti ja tõhusalt, isegi kui puuduvad disainioskused. Õpetatakse kirjutama efektiivseid promte (tekstipõhiseid kirjeldusi), et saada paremaid ja täpsemaid tulemusi. Töötoas saavad õpetajad läbi teha ka praktilisi harjutusi.
Osaleja peab saama kasutada koolitusel enda meilikontot (teadma enda sisselogimise võimalusi).

Eve Mäeorg ja Aly Valvas on Tartu Rakendusliku Kolledži IT Akadeemia kutseõpetajad. Eve Mäeorg õpetab kujunduse ja Aly Valvas tarkvaraarendusega seotud aineid.

Õpituba toimub Tartu Rakendusliku Kolledži Kopli maja ruumis A407.

Musitseerimise töötuba. Töötuba saab toimuda, kui osaleb vähemalt 8 inimest, kes saavad osa erilise kõlaga instrumentidel musitseerimisest.

Mari Tooming on Tartu Arsise kellade kooli kellamängu ja solfedžo õpetaja. Ta on tegelenud kellamänguga üle 20 aasta, olles ise koorijuht-muusikaõpetaja haridusega. Mari Tooming juhatab ka Tartu kontsertansamblit.

Õpituba toimub Tartu Arsise Kellade koolis.

Sensoorne lugu on lugu, mille jutustamisel kombineeritakse kõnet ja sensoorseid kogemusi. Narratiivi edastamisel on sõnadel ja kogemustel võrdne väärtus.
Algselt arendati sensoorsed lood välja sügava ja liitpuudega inimeste jaoks. Sensoorsed lood on lihtsad, haaravad, lõbusad ja neid saab kasutada erinevate erivajadusega õppurite jaoks (autism, ATH, meelepuue, kommunikatsiooniraskused, mäluprobleemid, füüsiline puue ja vaimse tervise häire). Sensoorsed lood sobivad ka tavalasteaedadesse ja tundide elavdamiseks algklassides. Sensoorsed lood on nauditavad ning kaasavad kuulajat ka juhul, kui sõnadest või piltidest aru ei saa.

Tiina Eksi on Tartu Ülikooli intellektipuude pedagoogika lektor/õpetaja, Tatu Maarja Kooli klassiõpetaja 8. klassi õpilastele.

Õpituba toimub Tartu Maarja Kooli eurütmiasaal (teine korrus hoovipealses majas).

Töötuba käsitleb hetkel populaarset teemat praktiliselt, keskendudes peamiselt sellele, kuidas juhendada õpilasi tehisaru kasutamisel. Arutame, kuidas olla õpetajana sammuke ees ja suunata õpilasi tehisaru vastutustundlikult kasutama. Tähelepanu pöörame õpetaja rollile õpilaste toetamisel ja isikliku eeskuju näitamisele, pakkudes õpilasele ülesandeid, mis arendavad digipädevusi, analüüsi- ja probleemilahendusoskusi ning soodustavad loovat mõtlemist.

Töötoa tulemusena valmib ülesannete pank. Koostöös loodud ülesanded pakuvad konkreetseid ja kasutusvalmis lahendusi, mis aitavad õpetajatel märkimisväärselt aega säästa. Töötoa suurim väärtus seisneb selles, et õpetajatena ei pea me ise nullist välja mõtlema, kuidas tehisaru õppetöösse integreerida.

Töötoas osalemiseks tuleb kasuks varasem kogemus keelemudelite kasutamisel.

See tekst on loodud ChatGPT abiga.
OpenAI. (2024) ChatGPT 4o (16. septembri versioon), suur keelemudel, https://chat.openai.com/.

Nora Laukse on Tartu Forseliuse Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Oma magistritöö käigus on ta põhjalikult tegelenud erinevate tehisaru puudutavate teemadega, sh erinevate tulevikuteooriatega, kuhu tehisintellekt meid ühiskonnana viib. Lisaks on tema tudengi- ja turunduskarjääris ChatGPT olnud pikka aega igapäevane tööriist, mis annab talle ka praktilise kogemuse tehisaru rakendamisel. Nora Laukse on Noored Kooli programmi kaudu astunud haridusmaastikule, et tuua oma teadmised ja kogemused õpilaste ning õpetajateni.

Õpituba toimub Tartu Forseliuse Kooli klassis 104.

Alates eelmisest aastast on õpetamisega seotud erialaliidud töötanud õpetaja eetikakoodeksi uuendamise kallal. Praeguseks on valmis saanud mustand ja see on kommenteerimiseks avatud siin  https://eetika.ee/et/opetaja-eetikakoodeks. Lisaks sisulistele kaalutluskohtadele on töö käigus tekkinud küsimusi, kuidas eetikakoodeks n-ö tööle hakkab. Või õigemini, kuidas koodeksist kõige rohkem kasu oleks.

Ümarlauas tahame koos arutada ja visandada raamistiku, mis aitaks haridusorganisatsioonis õpetajate eetikaalast kaalutlusoskust toetada.

Harro-Loit on Tartu Ülikooli professor ja ajakirjanduseetika ekspert. Halliki on õpetaja eetikakoodeksi töörühma aktiivne liige ja vastutussüsteemi visandi autor. Ta on aastaid tegelenud haridusvaldkonna väärtusarenduse küsimuste ja metoodiliste vahendite väljatöötamisega.

Katrin Velbaum töötab Tartu Ülikooli eetikakeskuses projektijuhina ja vastutab eetikakoodeksi ajakohastamise koordineerimise eest.

Vestlusring toimub Tartu Ülikooli Philosophicumi ruumis 114.

Aja kategooriat saab tutvustada erinevatel viisidel erinevate õppeainete kaudu, lähtudes õpilaste vanusest. Haridusfestivali õpituba on mõeldud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele. Õpitoas püüame otsida ennast läbi suhestamise ajaga.

Diana Joassoone on eesti keele ja kirjanduse õpetaja põhikoolis ja gümnaasiumis. Julia Trubatšova on algkooli ja gümnaasiumiastme õppejuht, muusikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A203.

Töötoa sissejuhatuses tuuakse välja, miks on kirjutamine tunnis vajalik ja milline peab olema kirjutamisharjutus.
Töötoas tutvustatakse, kuidas arendada kirjutamisoskust keeletunnis. Pakutakse välja kirjalikke tutvumisharjutusi, sissejuhatusharjutusi, loovharjutusi, kuulamisharjutusi, grammatilisi harjutusi ja mänge. Saab ka praktiliselt kirjalikke harjutusi teha.

Vivika Nõmme on keelekümbluse ja eesti keele kui võõrkeele õpetaja. Talle meeldib ise õppida ja õpetada. Koolis on Vivika Nõmme töötanud 33 aastat.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A443.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi algklasside õpetajad jagavad Mauruse kirjastuse "Jutulinna" õppekomplekti põhjal oma kogemusi KiVa-tundide läbiviimisel ja väärtuskasvatuse lõimimisel üldõpetusliku õppega. Fookuses on eesti keelt mitte-emakeelena õppija sõnavara rikastamine praktiliste tegevuste kaudu. Õpitoas osalejad saavad näpunäiteid ja materjale väärtuskasvatuse teemade käsitlemiseks.

Õpitoa läbiviijad töötavad Tartu Annelinna Gümnaasiumis klassiõpetajatena ning neil on suur kogemustepagas muukeelsete laste õpetamisel.

Õpitbuba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumis, ruumis B363.

Õpitoas räägitakse tehisintellekti kasutusvõimalustest õppetöös ja tuuakse näiteid kasulikest tehisaru rakendustest.

Kalev Uiga ja Sergei Maltšenko on Tartu Annelinna Gümnaasiumi uurimistööde juhendajad.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A240.

Alates 2020. aastast on Tartu Annelinna Gümnaasiumis uus valikmoodul: IT-moodul. See ühendab endas Pythoni programmeerimiskeele õppe ja projektipõhise meeskonnatöö, annab sissejuhatuse IT-tööstusesse ja karjäärinõustamisse.
Õpitoas räägime kogemustest:
- muutused ja muudatuste juhtimine nende nelja aasta jooksul;
- milline võiks olla kõige sobivam digiõppekeskkond (Discord, Replit, Notion);
- efektiivsete õpetamisevõtete kogum (popkultuuri viited, analoogid, päriselust inspireeritud kodused ülesanded ja astmeline õpe);
- üritused (külalistunnid, "Ükssarviku" filmiseanss, Tartu Ülikooli Delta keskuse külastus ja Pipedrive'i kontori külastus).

Mykhailo Dorokhov tuli Eestisse välistudengina ja lõpetas Tartu Ülikoolis tarkvaratehnika magistriõppe cum laude. Ta on varem töötanud Tartu Ülikoolis, aga praegu tegutseb Pipedrive'is, kus ta on tarkvarainsener, praktikajuht, uurimuste koordinaator ning õppe- ja arendusjuht. Mykhailo töötab ka õpetajana kahes Tartu koolis: Tartu Annelinna Gümnaasiumis ja Jaan Poska Gümnaasiumis. Ta soovib aidata kaasa Eesti hariduse arengule ja loodab, et saab aidata Eestit samamoodi, nagu Eesti toetas tema arengut tudengina.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A239.

Õpitoas esitatakse lühiülevaade moodulist "Kaasaegne kultuur". Moodul koosneb kolmest õppeainest, milleks on „Nüüdiskunst", „Raamatuklubi" ja „Kaasaegne vene kirjandus Eestis“. Õpitoas räägitakse kaasaegse kirjanduse ja kunsti integreerimise kogemusest gümnaasiumi õppekavasse; käsitletakse mõningaid õpetamise kitsaskohti, mis on kujunenud kultuurilise ja poliitilise olukorra tõttu; arutletakse õpetamise iseärasuste üle seoses üleminekuge eestikeelsele haridusele. Õpituba võib olla kasulik ja huvitav keele- ja kirjanduseõpetajatele ning neile, kes eelmisel aastal osalesid õpitoas "Kirjanduse tunnid visuaalkultuuri ajal".

Pavel Babtšenko on vene keele ja kirjanduse õpetaja ja kunstihuviline, "Kaasaegse kultuuri" mooduli autor, Tartu Annelinna Gümnaasiumi raamatuklubi juht.
Julia Trubatšova on Tartu Annelinna Gümnaasiumi algkooli/gümnaasiumiastme õppejuht ja muusikaõpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A242.

Kogu aeg on kiire – küll ei jõua nii palju materjali läbi võtta kui erinevaid kavad ja plaanid ette näevad, küll on ülesandeid nii palju, et paratamatult tekib tunne, et 24 tunnist ööpäevas ei piisa… Kuidas jõuda selle kiirustamise juures õpilasteni, et kõik tunneksid end grupis või rühmas mugavalt? Kuidas panna taas õpilaste silmad särama, äratada neis soov õppida, arendada neist tublid ennastjuhtivad õppijad? Arutleme nendel teemadel ja jagan oma kogemusi.

Marjam Paap on Tartu Annelinna Gümnaasiumi inglise, prantsuse ja hispaania keele õpetaja.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A239.

Töötoas räägitakse matemaatika seostamisest teiste õppeainetega, näiteks klassivälise lugemisega.

Anne Kaskman on Tartu Annelinna Gümnaasiumi eesti keele ja eestikeelsete ainete õpetaja, 3. klasside loovtööde koordinaator, osaleb kooli õppekavade uuendamises.

Õpituba toimub Tartu Annelinna Gümnaasiumi ruumis A237.

Õpitoas tutvustame vajaduspõhiselt loodud õppevahendeid, jagame oma kogemusi ja kutsume ka teid üles omi kogemusi jagama. Palun võta vahetusjalatsid kaasa.

Külliki Matson, Viivi Rae ja Valentina Kalvik on erirühmade pikaajalise kogemusega õpetajad.

Vestlusring toimub Tartu Maarjamõisa Lasteaia saalis.

Tartu Descartes'i kool ja Tartu linna tervisedenduse spetsialist Indrek Nägelik kutsuvad teid osalema inspireerival tervisedenduse päeval, mis on pühendatud tervema ja õnnelikuma hariduskeskkonna loomisele Tartu koolides ja lasteaedades.

Päeva alustame Tartu Descartes'i kooli tervisedenduse kogemuste kuulamisega. Seejärel tutvustab Tartu linna tervisedenduse spetsialist Indrek Nägelik põgusalt oma seniseid kogemusi ja tulevikuplaane Tartu haridusasutuste tervisedenduse edendamiseks.

Päev jätkub kaasahaarava paneeldiskussiooniga "Mida me ootame Tartu haridusasutuste tervisedenduselt? Minevik, olevik ja tulevik.". Kuuleme Tartu koolide ja lasteaedade esindajate, riigi tervisedenduse eestvedaja ning organisatsiooni seisukohti ja ideid, kuidas saaksime koos parema homse luua.

Seejärel suundume rühmatöösse, kus igaüks saab kaasa rääkida ja panustada Tartu haridusasutuste tervisedenduse visiooni loomisse. Rühmatöid juhivad erinevate hariduse tervisedenduse algatuste ja valdkondade organisatsioonid, kes jagavad praktilisi nippe ja kogemusi, mida õpetajad saavad kohe oma igapäevatöös kasutada.

Liitu meiega ja saa osa ideedest, mis aitavad kujundada tervemat ja toetavamat tulevikku meie laste ja noorte jaoks!

Indrek Nägelik on Tartu haridusasutuste tervisedenduse spetsialist ja Kaja Kivisikk on Descartes'i kooli tervisemeeskonna juht ning aktiivne tervisedendaja.

Õpituba toimub Tartu Descartes'i kooli aulas.

Vestlusring neile, kes kas alles kaaluvad või on juba teinud oma elus karjääripöörde ning asunud tööle õpetajana. Kui sind vaevavad küsimused, mida see otsus endaga kaasa toob, kuidas kõigega toime tulla ning kas ja mida edasi õppima minna, et saada kvalifitseeritud õpetajaks, siis tule kohale ja jaga oma mõtteid. Tule ka siis, kui oled need sammud juba astunud ning saaksid oma kogemusega panustada teiste õpetajaks kasvamise teekonna sujuvamaks kujunemise heaks.

Kuigi Kadri Kaarlep õppis pärast gümnaasiumi lõpetamist haridusteadusi, ei tihanud ta toona klassi ette astuda ning töötas pea 15 aastat hoopis ravimitööstuses. Koroonaaeg aga pani väärtusi ümber hindama ning septembris alustas ta oma viiendat aastat õpetajana. Kevadel lõpetas Kadri TLÜ-s eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe ning on seni oma valikuga väga rahul. Kadri soovib julgustada erasektoris kogemusi kogunud inimesi klassi ette tulema ning oma teadmisi, oskusi ning energiat õpilastega jagama. Samas pürgima ka õpetajakutse omandamiseni, sest professionaalsus ja isiklik eeskuju elukestvas õppes osalemise näol on noortega töötamisel äärmiselt olulised.

Vestlusring toimub Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis, ruumis A203.

Tutvustame keeleõpetajetele põnevat ning tundides rakendamiseks valmis olevat tööriistakasti ja veebiplatvormi, mille kuue riigi õpetajad on kaks aastat kestnud rahvusvahelise projekti raames loonud, neid koolides testinud ja täiendanud. Arvesse on võetud väga erineva keeletaseme ja erivajadustega õpilaste võimeid ja vajadusi.

Õpitoa sihtrühmaks on kõik keeleõpetajad, olenemata õpetatavast keelest või õppevormist.

Õppematerjalide e-raamatukogu osa on koostatud kolmel erineval keeleõppe tasemel õppijate jaoks ning baseerub Euroopa kirjandusklassika pärlitel. Iga e-raamatu jaoks on loodud õpijuhis ning tundides kasutamiseks mõeldud tunnikavad, mis sobivad rakendamiseks nii koolitundides kui täiskasvanute keeleõppes, nt uussisserändajate eesti keele õppes.

Kuigi praegu on rakenduses võimalik kasutada materjale inglise, eesti, prantsuse, slovakkia, hispaania ja itaalia keele õppeks, siis nii eesti kui inglise keeles olevate juhiste abil saab igaüks luua just endale sobiva õppematerjali misiganes keele õppimiseks.

BiblioLingua projekt on kaasrahastatud Euroopa Liidu Erasmus+ programmi poolt.

Vaata ka projekti kodulehte, mis veel valmivate materjalidega täieneb - https://bibliolingua.eu/et/

Kohvi pakutakse alates 10:40.

Aire Rillo ja Mailiis Meitsar on pikaaegse kogemusega inglise keele õpetajad, klassijuhatajad ning aktiivsed osalejad eripalgelistes välisprojektides. Mõlemat seob avatus uuele, huvi kirjanduse ja teiste kultuuride vastu. Aire on ka Raatuse kooli teise kooliastme õppetooli juht.

Õpituba toimub Tartu Raatuse kooli auditooriumis (II korrus).

Õpitoas räägitakse, kuidas viia õpilaste arenguvestlusi läbi Google Meeti ja Stuudiumi keskkonnas.

Gert Voomets on Tartu Veeriku Kooli liikumisõpetuse õpetaja ja hinnatud klassijuhataja.

Tartu Veeriku Kooli ruumis A 208.

Ettevõtlikkus on võimas mootor, mis aitab meil kiiresti muutuvas maailmas edukalt edasi liikuda. Töötoas uurime, kuidas ettevõtlusõpe toetab laste arengut ning aitab neil arendada oskusi, mis on vajalikud muutustega kohanemiseks ja edukaks toimetulekuks tulevikus. Arutleme, kuidas ettevõtlik mõtteviis soodustab nii isiklikku arengut kui ka panustab laiemalt ühiskonna heaolusse. Keskendume praktilistele meetoditele ja loovale probleemilahendusele, mis aitavad lastel iseseisvalt mõelda, koostööd teha ja oma ideid ellu viia.

Lisaks tutvustatakse seminaril 2022. aastal välja antud ettevõtluspädevust ja rahatarkust arendavaid alushariduse materjale "Vinks-Vonks avastab ja seikleb" ning "Vinks-Vonks julgeb ja proovib".

Inna Sidoruk on muusikaõpetaja, ettevõtlusõppe suuna arendaja alushariduses, haridusteaduse ja ärijuhtimise magister. Alates aastast 2015 on Inna Sidoruk välja töötanud ja rakendanud lasteaias Triinu ja Taavi (praegu Tripsik) kahele viimasele lasteaia vanusegrupile ettevõtlusõppe kava, mille põhjal viinud läbi majandus- ja ettevõtlusõppemänge ja tegevusi lasteaias. Loodud kava sai ka üheks sisendiks koostöös ettevõtlus- ja karjääriõppe programmiga „Edu ja Tegu“, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga ning Haridus- ja Noorteametiga loodud ettevõtluspädevust ja rahatarkust tutvustavate Vinks-Vonks õppematerjalide loomisele alushariduses.

Õpituba toimub veebis: https://teams.live.com/meet/9457859373990?p=zNM77DryHzdbDDO5Xj

Töötoas jagan isikliku kogemusloo põhjal, kuidas teisest keelekeskkonnast tulnud laps kohaneb eestikeelses keskkonnas. Praktiliste näidete kaudu lasteaiast ja koolist toon esile, kuidas keeleline keskkond mõjutab lapse enesekindlust, sotsiaalset arengut ja võimet uues kultuuriruumis kohaneda ja areneda. Samuti arutleme, milline on õpetaja ja vanemate roll ning rääkimise mõju lapse keelelises ja isiklikus arengus ning kuidas seda arengut kõige paremini toetada.

Inna Sidoruk on muusika- ja ettevõtlusõpetaja, haridusteaduse ja ärijuhtimise magister, Kogemusnõustajate Koja registris esindatud kogemusnõustaja ja projekti Räägime üks eestvedajatest.

Õpituba toimub veebis: https://teams.live.com/meet/9455928856252?p=jWklQvZBH8ueLpaPwx

Tartu Lasteaed Mõmmik tervitab vestlusringis psühholoogi ning unenõustajat Kene Vernikut ja lastearsti, lastepsühhiaatrit Anne Daniel-Karlsenit, et üheskoos arutleda laste une, päevarütmi ning (vaimse) tervise teemadel.

Otsime vastuseid, kellele ja kas üldse on lõunauni vajalik, ning leiame lahendusi, kuidas leida lastele tervislik tasakaal edasiliikumise (une)kunstis.

Videopildis toome ruumi ka väiksemate ja suuremate arvamused ning mälestused lõunauinakutest lasteaias.

Kene Vernik on psühholoog, unenõustaja, unetehnoloog ja ema. Ta on eestkõnelejaks ja uuenduste vedajaks Eesti laste une teemadel ning toetamas uneprobleemidega lapsi ja noori Tallinna Lastehaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Anne Daniel-Karlsen on lastearst, lastepsühhiaater, Tartu linna aukodanik, ema ja vanaema. Anne on Tartu Maarja Kooli looja ja endine juht ning viimased 10 aastat toetanud Tartu Ravikodu juhi ja lastepsühhiaatrina psüühikahäirete ning traumakogemusega lapsi ja noori.

Vestlusring toimub Tartu Lasteaed Mõmmiku muusikasaalis (II korrus).

Mis oleks, kui kõik maailma keeled oleks sinu ees juba kooliajal valla, keelevalik sinu huvidest lähtuv ning keeleõpe toimuks sinu soovitud tempos ja viisil, pakkudes ühtlasi avastusrõõmu ja üllatusi? Meie eesmärk on, et keeleõpe lähtuks sisemisest motivatsioonist, tekitaks päriselt entusiasmi ning annaks samas terveks eluks kaasa väärtuslikud oskused ka hiljem ise teisi keeli õppida. Tartu Erakooli Peedu koolis lähenetakse juba teist aastast B-võõrkeeleõppele innovatiivsel coach'ival meetodil, mis tähendab, et ühe õpetaja juhendada on samaaegselt näiteks nii soome, hollandi kui hispaania keele õpe. Kuidas see võimalik on, mida coach'iv keeleõpe Peedu kooli II kooliastmes endast kujutab ning kuidas TERA üksustes 1. klassist inglise keele õppimisel kasutusel olev keelekümblusmetoodika coach'ivat keeleõpet toetab, tutvustame lähemalt juba vestlusringis, kuhu ootame kaasa mõtlema ja arutlema kõiki keeleõppe-entusiaste.

Anu Joon on Tartu Erakoolis võõrkeeleõpetajate mentorina tegutsenud üle 10 aasta, olles ka TERAs kasutusel oleva inglise keele õppimise keelekümblusmetoodika väljatöötaja. Helen Altin-Ilves on Peedu koolis lastele keelekümblusmeetodil inglise keelt õpetanud 6 aastat ning tegutseb sellest aastast ka TERA keeleõpetajate mentorina. Anneli Armus-Juhkam, kelle põhitööks on olla Peedu kooli arendusjuht, juhendab teist aastat Peedu koolis õpilasi coach'ivast keeleõppest lähtuvalt.

Õpituba toimub SädeTERA 1. klassi ruumis (sissepääs maja tagant, Loodusmaja pargipoolsest küljest sisehoovis kahe hoone ühenduskohast).

Tartu Kivilinna Kooli muusikaõpetajad jagavad kogemusi 75-minutilise tunni läbiviimisel ja mitteeristaval hindamisel. Osalejatel on võimalik ühiselt musitseerida.

Inga Sermat, Piret Kuiv ja Egle Põder on kolme peale kokku Tartu Kivilinna Koolis õpetanud lastele muusikat üle 70 aasta. Mitteeristava hindamise kogemust on 10 aastat ja 75-minutilise tunni läbiviimise praktikat 4 aastat.

Õpituba toimub Tartu Kivilinna Kooli ruumis C-207.

Õppekavade puhul on erinevaid liike ja mudeleid ning uuendusi, mis muudavad õpetamise ja õppimise kaasahaaravamaks ning tähendusrikkamaks. Innovatsioon hõlmab õppekavasse millegi uue lisamist, mis mõnikord kaldub kõrvale tavapraktikast, sageli seetõttu, et ühiskond on muutunud ja ka õppekava on muutunud. Nendele muutustele vastamiseks viiakse ellu uuendusi. Räägime ja arutame õppekava muutmise vajaduse ning olemuse üle. Kuhu liigub maailm ja kus oleme meie? Mida oleme õppekava kohta viimase kümnendi jooksul õppinud? Vaatame erinevaid valikuid ja lähenemisi lähemalt ja kaugemalt. Mida saab kool ise ette võtta?

Ain Tõnisson on Tartu Tamme Gümnaasiumi ja Toomas Kink Tartu Raatuse Kooli direktor. Mõlemad on pikaaegse kogemusega koolijuhid ja tegelenud õppekavade arendamise ning muutmisega TÜ õppekava keskuse aegades alates. Täna kuuluvad nad töögruppi, kes tegeleb ühe uue õppekava alusvariandi väljatöötamisega TLÜ professori Aaro Toomela juhtimisel.

Vestlusring toimub Tartu Raatuse Kooli auditooriumis.

Kuidas saab õpikeskkond inspireerida ja toetada loovust ning keskkonnateadlikkust?
Millised on Tartu loodusmaja praktilised näited ja parimad praktikad õpikeskkonna kujundamisel?
Tegu on aktiivse ja praktilistest ülesannetest koosnev töötoaga, mille käigus tutvud Tartu loodusmaja õpikeskkonnaga. Ilusa ilma korral liigume ka loodusmaja pargis, seega pane palun ennast mugavalt riidesse.

Jelena Kalames on Tartu loodusmaja huvikooli direktor. Viimased kümme aastat ta on töötanud haridus- ja noorsootöö valdkonnas. Ta on vedanud noorte ettevõtlikkust arendavaid projekte, tegutsenud õpetaja ning täiskasvanute koolitajana.

Hariduslaadal valmistasime puidupõletiga õuesõppemänge. Nüüd tutvustame, kuidas saab puidust valmistatud õuesõppemänge ja aktiivset liikumist ühendada. Kuna üritus toimub õues, siis riietuda vastavalt ilmastikutingimustele.

Karine Andrjuškevitšjute on Mõmmikute rühma õpetajat abistav töötaja ja õppemängude valmistaja. Tiina Kivisalu on õppejuht ja liikumisõpetaja, õppemängude aktiivne kasutaja.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Helika õuealal (sinenemine kas Malmi või Kalevi tänava kaudu).

Pärlikaartide kui aktiivõppemeetodiga on hea võimalus tuua õppetegevustesse liikumist. Nende abil saab lahendada erinevaid ülesandeid, vastata küsimustele või kontrollida õpilaste teadmisi. Pärlikaarte saab kasutada nii lasteaias kui ka koolis kõikides vanuseastmetes.

Sigrid Soosaar on Tartu Kivilinna kooli klassiõpetaja ja Arlette Arendi on Tartu Veeriku Kooli huvijuht.

Õpituba toimub Tartu Veeriku Kooli ruumis A-126.

Pokude õpiõuele astudes sisened sa koostöisesse loovmängu, kus tegutsemise kaudu avad oma meeli, mis aitab luua seoseid, ärgitab uudishimu ning vabastab loovuse. Aitame sul märgata loodust, kui lõputut ressurssi õppe- ja mänguvahendi leidmiseks.

Õpitoas on sinu veeteel kulgemise suunajateks ja loovuse paisude avajateks Poku lasteaia õuesõppe entusiastid, loodusest loovust ja lugusid ammutavad õpetajad Ann Külm, Ester Urbanik, Carolyn Tamm ja õppealajuhataja Evelin Laugus ning meie õpiõue keskkond, kui lisaõpetaja igal õpiseiklusel. Riietuda vastavalt ilmale, parem, kui käed on vabad tegutsemiseks.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Poku õueala kaardi juures.

Kuidas saab õpikeskkond inspireerida ja toetada loovust ning keskkonnateadlikkust?
Millised on Tartu loodusmaja praktilised näited ja parimad praktikad õpikeskkonna kujundamisel?
Tegu on aktiivse ja praktilistest ülesannetest koosnev töötoaga, mille käigus tutvud Tartu loodusmaja õpikeskkonnaga. Ilusa ilma korral liigume ka loodusmaja pargis, seega pane palun ennast mugavalt riidesse.

Jelena Kalames on Tartu loodusmaja huvikooli direktor. Viimased kümme aastat ta on töötanud haridus- ja noorsootöö valdkonnas. Ta on vedanud noorte ettevõtlikkust arendavaid projekte, tegutsenud õpetaja ning täiskasvanute koolitajana.

Hariduslaadal valmistasime puidupõletiga õuesõppemänge. Nüüd tutvustame, kuidas saab puidust valmistatud õuesõppemänge ja aktiivset liikumist ühendada. Kuna üritus toimub õues, siis riietuda vastavalt ilmastikutingimustele.

Karine Andrjuškevitšjute on Mõmmikute rühma õpetajat abistav töötaja ja õppemängude valmistaja. Tiina Kivisalu on õppejuht ja liikumisõpetaja, õppemängude aktiivne kasutaja.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Helika õuealal (sinenemine kas Malmi või Kalevi tänava kaudu).

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond pakub Tartu haridusfestivali osalistele nelja kultuurilist vahepala ehk nelja tuuri, kus õpetaja saab nautida kultuuri ja koguda uusi teadmisi. Usume, et kultuurist osasaamine on üks olulistest inimese tasakaalu saavutamise ja ellujäämise kunstidest.

9. augustist on Tartu kunstimuuseumis ja Holmi pargis avatud rahvusvaheline kunstinäitus „Viltuse maja saladused“. Tunnustatud kunstnike ja laste koostöös loodud interaktiivsed teosed võimaldavad kohapeal ise kunsti luua, uusi reegleid välja mõelda ja läbi seinte rännata.
Muuseumi kolmel korrusel ootavad külastajaid eri meeli haaravad kunstiteosed. Väljapanek koosneb peamiselt uutest, selle näituse jaoks loodud kaasaegse kunsti teostest, mis kutsuvad esile põnevaid kohtumisi, võimaldades arendada eneseväljendusoskust ja koostööd. Avastamisrõõmu pakuvad ka koos lastega muuseumikogudest valitud teosed „Vaadete varakambris“ ning temaatiline lastekirjanduse valik „Jutupööning“.

Väljapaneku seovad tervikuks mitmesugused ruumilahendused. Saladusi täis viltuses majas on avatud seni peidus olnud aknaid ning loodud uusi käike ja soppe, mida nii väiksed kui ka suured külastajad avastada saavad.

Näitusest lähemalt siin: https://tartu2024.ee/programm/naitus-viltuse-maja-saladused/?event=101203

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond pakub Tartu Haridusfestivali osalistele neli kultuurilist vahepala ehk neli tuuri, kus õpetaja saab nautida kultuuri ja koguda uusi teadmisi. Usume, et kultuurist osasaamine on üks olulistest inimese tasakaalu saavutamise ja ellujäämise kunstidest.

Tartu linnamuuseumis on 24. aprillist kuni 29. detsembrini avatud näitus „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“, kus näeb, kui leidlikud ja osavad pidid olema nõukogude aja linnainimesed.

Nõukogude ajal ei olnud poest midagi vabalt saada või oli kaup näotu ja viletsa kvaliteediga. Enda tarbeks tuli sageli valmistada nii riideid, aksessuaare kui ka mööblit, tarbeesemeid jms. Need, kes hakkasid endale oma maja ehitama, pidid samuti rinda pistma erinevate raskustega. Defitsiidi ja vajaduste vastuolu muutis inimesed leidlikuks ning säästlikuks.

Näitus on koostatud valdavalt põlistartlaste ja Tartu linnaga lühemat või pikemat aega seotud olnud inimeste mälestuste, eseme- ja fotolugude põhjal. Samuti saab uudistada väikse linnakodu vannituppa ehitatud kodust fotolaborit.

“Peedist pesumasin: leidlikkus linnas” on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Näitusest lähemalt siin: https://muuseum.tartu.ee/exhibition/peedist-pesumasin-leidlikkus-linnas/

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond pakub Tartu haridusfestivali osalistele neli kultuurilist vahepala ehk neli tuuri, kus õpetaja saab nautida kultuuri ja koguda uusi teadmisi. Usume, et kultuurist osasaamine on üks olulistest inimese tasakaalu saavutamise ja ellujäämise kunstidest.

„Meie Tartu” on näitus tartlastest ja Tartu linnaosadest. Näitus tutvustab külastajatele 17 peatüki kaudu ühe armsa linna kaleidoskoopilist olemust ja annab edasi tunnet, mis teeb iga linnaosa, aga laiemalt terve Tartu eriliseks. Igal linnaosal on näitusel oma tunnusteema ja oma kodukohast räägivad kohalikud inimesed.
Näitusest lähemalt siin: https://muuseum.tartu.ee/exhibition/meie-tartu/

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond pakub Tartu Haridusfestivali osalistele neli kultuurilist vahepala ehk neli tuuri, kus õpetaja saab nautida kultuuri ja koguda uusi teadmisi. Usume, et kultuurist osasaamine on üks olulisematest inimese tasakaalu saavutamise ja ellujäämise kunstidest.

Rahvusvahelisel näitusel SUPERORGANISM esitletakse 25 alustava kunstniku eriilmelist loomingut. Näitus kutsub publikut mõtisklema inimlike ja mitteinimlike kogukondade vaheliste suhete üle. SUPERORGANISMI kodu on 18.10–23.11 Aparaaditehases.

Näitusest lähemalt siin: https://tartu2024.ee/programm/rahvusvaheline-naitus-superorganism/?event=99317

Hariduslaadal valmistasime puidupõletiga õuesõppemänge. Nüüd tutvustame, kuidas saab puidust valmistatud õuesõppemänge ja aktiivset liikumist ühendada. Kuna üritus toimub õues, siis riietuda vastavalt ilmastikutingimustele.

Karine Andrjuškevitšjute on Mõmmikute rühma õpetajat abistav töötaja ja õppemängude valmistaja. Tiina Kivisalu on õppejuht ja liikumisõpetaja, õppemängude aktiivne kasutaja.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Helika õuealal (sinenemine kas Malmi või Kalevi tänava kaudu).

Das Lehrerzimmer
Saksamaa, 2023
1h 39 minutit
Režissöör: İlker Çatak

2023. aasta Euroopa kinopubliku lemmik, Saksamaa Oscari-nominent on julgelt provokatiivne film, mis avab inimeste silmad, näidates, milliste täiesti ootamatute probleemidega peavad õpetajad igapäevaselt silmitsi seisma.
Clara on noor õpetaja, kes soovib teha kõik õigesti. Kõik tundub minevat plaanipäraselt. Seitsmenda klassi õpetamine on igati jõukohane ja tal on õpilastega hea kontakt. Asjad lähevad aga allamäge, kui koolis toimub rida vargusi ning kahtlustatakse Clara õpilast. Režissöör Ilker Çataki nägemuses on õpetajate reaalsus võimatult trööstitu, mistap ei ürita ta filmis hetkekski jätta muljet õpilastest kui väikestest inglikestest, kellele õpetajate kuldpeekrist tarkust pähe valab. Lapsed on siin filmis kurikavalad deemonid, kogu õpetajaskond salakavalad ja nuga selga löövad limukad, koolimaja kui keeruline labürint, mille seinad tõmbuvad tund-tunnilt üha rohkem kokku ning mille klaustrofoobsus hakkab lõpuks lämmatama.
Treiler: https://youtu.be/MTVhE-xQojU?si=A_AyTWDdoneR4gVt

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond pakub Tartu haridusfestivali osalistele nelja kultuurilist vahepala ehk nelja tuuri, kus õpetaja saab nautida kultuuri ja koguda uusi teadmisi. Usume, et kultuurist osasaamine on üks olulistest inimese tasakaalu saavutamise ja ellujäämise kunstidest.

9. augustist on Tartu kunstimuuseumis ja Holmi pargis avatud rahvusvaheline kunstinäitus „Viltuse maja saladused“. Tunnustatud kunstnike ja laste koostöös loodud interaktiivsed teosed võimaldavad kohapeal ise kunsti luua, uusi reegleid välja mõelda ja läbi seinte rännata.
Muuseumi kolmel korrusel ootavad külastajaid eri meeli haaravad kunstiteosed. Väljapanek koosneb peamiselt uutest, selle näituse jaoks loodud kaasaegse kunsti teostest, mis kutsuvad esile põnevaid kohtumisi, võimaldades arendada eneseväljendusoskust ja koostööd. Avastamisrõõmu pakuvad ka koos lastega muuseumikogudest valitud teosed „Vaadete varakambris“ ning temaatiline lastekirjanduse valik „Jutupööning“.

Väljapaneku seovad tervikuks mitmesugused ruumilahendused. Saladusi täis viltuses majas on avatud seni peidus olnud aknaid ning loodud uusi käike ja soppe, mida nii väiksed kui ka suured külastajad avastada saavad.

Näitusest lähemalt siin: https://tartu2024.ee/programm/naitus-viltuse-maja-saladused/?event=101203

Traditsiooniline haridusfestivali kontsert Pauluse kirikus.

Esinevad Tartu Karlova Kooli koorikooli koorid ja solistid.
Koore juhatavad Vilve Maide,  Annelii Traks ja Sten Zaitsev.
Klaveril saadavad Merike Muttik ja Jorma Toots.
Solistide juhendajad Karoliina Kriis, Taisto Noor ja Laili Jõgiaas, klaveril saadab Marika Lang.
Kunstiline juht on Annelii Traks.

Tutvume ringtreeningu erinevate võimalustega (erinevate vanusegruppide kaasamine, muusika kasutamine, valdkondade lõimimine). Osalejad peavad olema valmis füüsiliseks pingutuseks, sest teeme koos läbi ühe üldarendava ringtreeningu ning arutame, kuidas seda kohandada erinevatele sihtgruppidele. Vajalikud on sportlikud riided ja sportlikud vahetusjalatsid.

Egle Madissoo on 22 aastat olnud Tartu Lasteaed Pääsupesa liikumis- ja ujumisõpetaja ning 25 aastat rühmatreeningute treener. Tegeleb igapäevaselt aia-, liit- ja sobitusrühmade lastega ning täiskasvanutega.

Õpituba toimub Tartu Lasteaed Pääsupesa spordisaalis.

La Nouvelle Femme
Prantsusmaa, Itaalia, 2023
1h 39 min
Režissöör: Léa Todorov

Biograafiline draama, mis räägib erakordsest naisest, arstist ja õpetajast, kes muutis õpetamise olemust ja pedagoogika ajalugu. Tegemist ei ole klassikalise eluloofilmiga, see käsitleb väikest perioodi naise elust ja lugu on tehtud mängufilmilikumaks. Küll annab linateos edasi Maria isiksuse erakordsuse ja pärast filmi on hinges tänutunne, et maailmas on inimesi, kes oma igapäevast tööd tehes on jõudnud millegi suuremani, jätnud jälje ajalukku.

Aasta 1900. Kurtisaan Lili põgeneb Pariisist Rooma, et varjata oma õpiraskustega tütart. Itaalias kohtub ta Maria Montessoriga, kes on pioneer uue õpetamismeetodi väljatöötamisel ja on nõus Lili tütre oma hoole alla võtma. Toetades, õpetades ja ravides võõraid lapsi, peab Maria samal ajal elama eemal oma pojast. Kuidas tulla igapäevaselt toime isikliku süütundega ja võidelda tööalaselt meestekeskses maailmas, sellest saamegi filmis aimu.
Treiler: https://youtu.be/AHFdhmxUuaY?si=fesLxEDgb4jUHlxo

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond pakub Tartu Haridusfestivali osalistele neli kultuurilist vahepala ehk neli tuuri, kus õpetaja saab nautida kultuuri ja koguda uusi teadmisi. Usume, et kultuurist osasaamine on üks olulistest inimese tasakaalu saavutamise ja ellujäämise kunstidest.

Tartu linnamuuseumis on 24. aprillist kuni 29. detsembrini avatud näitus „Peedist pesumasin: leidlikkus linnas“, kus näeb, kui leidlikud ja osavad pidid olema nõukogude aja linnainimesed.

Nõukogude ajal ei olnud poest midagi vabalt saada või oli kaup näotu ja viletsa kvaliteediga. Enda tarbeks tuli sageli valmistada nii riideid, aksessuaare kui ka mööblit, tarbeesemeid jms. Need, kes hakkasid endale oma maja ehitama, pidid samuti rinda pistma erinevate raskustega. Defitsiidi ja vajaduste vastuolu muutis inimesed leidlikuks ning säästlikuks.

Näitus on koostatud valdavalt põlistartlaste ja Tartu linnaga lühemat või pikemat aega seotud olnud inimeste mälestuste, eseme- ja fotolugude põhjal. Samuti saab uudistada väikse linnakodu vannituppa ehitatud kodust fotolaborit.

“Peedist pesumasin: leidlikkus linnas” on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Näitusest lähemalt siin: https://muuseum.tartu.ee/exhibition/peedist-pesumasin-leidlikkus-linnas/

Lauluolümpia pakub võimalust kogeda maagilist muusika ja spordi koosmängu. Kuulda saab spordivõistluste ja olümpiamängude avatseremooniate legendaarseid laule – nii spordist, liikumisest, inimese võimekusest kui ka kõikidest spordiga kaasnevatest emotsioonidest ja kirgedest.

Laulufestivali korraldab Tartu Annelinna Gümnaasiumi aulas. Festivali programmijuht on Julia Trubatšova.

Meeleolu keeravad nii meloodiliselt kui ka sportlikult krussi õhtujuhid Eeva ja Villu Talsi.

Üritus on tasuta.

Vari
Eesti, 2024
1h 34 min
Režissöör: Jaak Kilmi

„Vari“ toob esmakordselt Eestis kinolinale Juhan Liivi tegelaskuju ja näitab teda ootamatu vaatenurga alt. Tartu 1894, vaimuhaigla. Tulevane Eesti suur poeet Juhan Liiv põeb skisofreeniat ja jälitusmaaniat. Tema isamaa, millest ta laulda tahab, kannatab tagurliku Vene impeeriumi haardes. Toimub venestamine, millega on lämmatanud eestlaste vabaduspüüded. Liiv põgeneb ja läheb vanematekoju Alatskivile, et tervist kosutada, kuid satub hoopis kummalise mõrvaloo keskele. On tapetud talumees Madjus, kes nähtavasti on leidnud suure varanduse, mis nüüd on kadunud. Liiv ei lepi sellega, et mõrva eest võetakse kinni süütu mees ja ta otsustab uurimisse sekkuda. Ja maksab selle eest peaaegu oma eluga.
Filmi režissöör on Jaak Kilmi („Tagurpidi torn“, „Disko ja tuumasõda“), stsenarist Indrek Hargla.
Treiler: https://youtu.be/Dw8wn4YEnjs?si=IG18lkyiQUlksDYV

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond pakub Tartu haridusfestivali osalistele neli kultuurilist vahepala ehk neli tuuri, kus õpetaja saab nautida kultuuri ja koguda uusi teadmisi. Usume, et kultuurist osasaamine on üks olulistest inimese tasakaalu saavutamise ja ellujäämise kunstidest.

„Meie Tartu” on näitus tartlastest ja Tartu linnaosadest. Näitus tutvustab külastajatele 17 peatüki kaudu ühe armsa linna kaleidoskoopilist olemust ja annab edasi tunnet, mis teeb iga linnaosa, aga laiemalt terve Tartu eriliseks. Igal linnaosal on näitusel oma tunnusteema ja oma kodukohast räägivad kohalikud inimesed.
Näitusest lähemalt siin: https://muuseum.tartu.ee/exhibition/meie-tartu/

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond pakub Tartu Haridusfestivali osalistele neli kultuurilist vahepala ehk neli tuuri, kus õpetaja saab nautida kultuuri ja koguda uusi teadmisi. Usume, et kultuurist osasaamine on üks olulisematest inimese tasakaalu saavutamise ja ellujäämise kunstidest.

Rahvusvahelisel näitusel SUPERORGANISM esitletakse 25 alustava kunstniku eriilmelist loomingut. Näitus kutsub publikut mõtisklema inimlike ja mitteinimlike kogukondade vaheliste suhete üle. SUPERORGANISMI kodu on 18.10–23.11 Aparaaditehases.

Näitusest lähemalt siin: https://tartu2024.ee/programm/rahvusvaheline-naitus-superorganism/?event=99317

Heiskame purjed heas seltskonnas ning seilame kogu õhtu maitsvat toitu, meelelahutust ja tantsu nautides.

Rõõmsad jalakeerutused ansambel Nukker Kukeke saatel.

Pärituult purjedesse lisavad üllatusesineja, viktoriin ja naeratav loosiõnn.

Sissepääs 5 € - piletitulu läheb heategevuseks.

Arutleme koos oma ala asjatundjatega, kuidas luua keskkond, mis toetab (noore)täiskasvanu õppimist. Tegemist on Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi aastapäevakonverentsiga, kuhu on oodatud ka piiratud hulk külalisi. Vajalik on eelregistreerumine kooli kodulehel (https://www.ag.tartu.ee/ctrl/ee/Uudis/vaata/560759d8d01bbaab82a1/489)

Reet Kandimaa on TTG ajalooõpetaja, Andero Teras OÜ Mõttemaru meeskonna- ning juhtmiskoolitaja ja psühholoog, Kadri Kõiv DevelopDesigni koolitaja ja konsultant.

Konverents toimub Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi aulas.