Eesti saartel ja randades on rootsikeelseid asukaid elanud kirjalike allikate järgi alates 13. sajandist või veelgi varem. Nad nimetasid endid saarerahvaks, eestlastele on nad tuttavad rannarootslastena. Teine maailmasõda paiskas rannarootslased kahele poole Läänemerd. Tänapäeval endistviisi oma ajaloolistel asualadel enam ei toimetata, kuid paigad – talukohad, kirikud ja kohanimed on alles. Paljud neist on taastanud kas uued asunikud või endised järeltulijad.
Näitus „Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes“ tutvustab rannarootslaste traditsioonilist materiaalset ja vaimset kultuuri ning eestirootsi kultuuri käekäiku 20. sajandil kuni tänapäevani. Näitus jääb küll ERMi, kuid põnevad ülesanded võtame haridusfestivalile kaasa.
Ise tegutsedes saame teada: mitut keelt üks õige rannarootslane räägib, kust ta pärit on, mida sööb või mida selga paneb? Kaupleme, teeme muusikat, kujundame riideid, mängime söögitegemist ja kehastume rannarootslasteks ajaloo keerdkäikudes. Uurime ka digitaalset pärandit ning proovime sõrmeosavust MUISis (Muuseumide Infosüsteem).
Anna Liisa Regensperger on Eesti Rahva Muuseumi muuseumiõpetaja ning näituse “Rannarootslased. Estlandsvenskar” haridusprogrammide kuraator. Lisaks ajaloo, kultuuri ning kunstiprogrammidega tegeleb ta ka digitaalse pärandi ning seda hoidvate andmepaaside tutvustamisega õpilastele.
Toimumiskoht: Eesti Rahva Muuseum, kogunemine infoleti juures.