Mis juhtub siis, kui klassiruumis ei vaielda enam lihtsalt teema üle, vaid selle üle, kes ma olen ja millesse mina usun? Kui juttu tuleb sõjast, julgeolekust, rahvuslusest, riigikeelest, soorollidest ja erivajadustest, võib õpetaja avastada, et tunni kõige keerulisem osa ei ole enam teema ise. Keeruliseks muutub enda positsioon.
Kas õpetaja peab olema neutraalne? Kas üldse saab olla väärtustest vaba? Millal muutub erapooletus ükskõiksuseks ja millal muutub väärtuspõhisus õpilase jaoks survestamiseks?
See on praktiline töötuba õpetajale, kes ei taha vastuolulisi teemasid klassiruumist välja pühkida.
Töötoas vaatame eelkõige iseenda sisse: millised väärtused juhivad minu reaktsioone, milliseid seisukohti pean ma iseenesestmõistetavaks ning millal hakkan õpilase argumendi kuulamise asemel tema maailmavaadet hindama. Katsetame juhtumeid, kus piir arutelu, polariseerumise ja radikaliseerumise vahel hakkab hägustuma ning otsime võimalusi, kuidas hoida korraga nii õpetaja professionaalset positsiooni, õpilase väärikust kui ka klassiruumi turvalisust.
Vahel ei ole kõige olulisem küsimus klassis mitte see, kumb meist eksib, vaid see, kas me suudame jääda samasse ruumi ka siis, kui me teineteisega ei nõustu.
Kersti Kivirüüt on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning haridusekspert, kellel on üle 20 aasta kogemust. Ta on oma töös ja artiklites palju tegelenud teemadega, kus ajalugu, identiteet, propaganda, inimõigused ja väärtused kokku saavad ning kus lihtsaid vastuseid enamasti ei ole. Narva on talle andnud võimaluse näha väga lähedalt, kuidas perekonnamälu ja ühiskondlikud pinged klassiruumi kaasa tulevad ning miks kuulamine ei tähenda nõustumist ja empaatia ei tähenda õigustamist. Tema lähtekoht on lihtne, aga mitte mugav: õpetaja võib jääda oma väärtustele kindlaks ka siis, kui ta lubab õpilasel oma mõtte lõpuni mõelda ja välja öelda.
Anna-Liisa Blaubrük on Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja, kes on aastaid uurinud ja katsetanud, kuidas väärtused koolielus päriselt nähtavaks saavad. Tema jaoks ei ole väärtused ilusad sõnad arengukavas, vaid igapäevased valikud – see, kuidas me räägime, kuulame, otsustame ja üksteisega arvestame. Väärtuskasvatuse juurde jõudis Anna-Liisa juba 20 aastat tagasi ning sellest on kujunenud üks tema õpetajatöö läbivaid teemasid. Kooli eetikanõukogus ja oma kirjutistes on ta tegelenud just nende küsimustega, kus õpetaja isiklikud väärtused, kooli kokkulepped ja õpilase maailmavaade alati mugavalt ühele joonele ei mahu. Anna-Liisa usub, et väärtustest rääkimine on kõige mõttekam siis, kui julgeme kõigepealt vaadata peeglisse – ka õpetajana.
Ürituse toimumiskoht: Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Kaunase pst 70, Tartu