Kahjustavad lapsepõlve sündmused, nagu väärkohtlemine, hooletussejätmine või pereliikme sõltuvushäired on levinumad, kui me seda uskuda tahaksime. 61% inimestest kogevad enne täisealiseks saamist vähemalt ühte kahjustavat sündmust, sealjuures pea pooled neist leiavad aset just koolieelses eas. On teada, et traumakogemusega lastel esineb suurema tõenäosusega käitumishäireid, psüühikahäireid ja raskusi koolis edasijõudmisega. Töö traumakogemusega lastega võib olla vaimselt ja emotsionaalselt kurnav. Pidev kokkupuude inimeste kannatustega võib ajapikku vähendada õpetaja võimekust olla empaatiline ja tulla toime igapäevaste nõudmistega tööl. Sellised muutused õpetaja meelelaadis viitavad kaastundeväsimusele.
Töötoas räägime, mis on kaastundeväsimus, kuidas see väljendub ja keda see tabab.
Võtame hetke, et jagada kogemusi ning mõtiskleme enesehoiu vajalikkuse ja võimaluste üle.
Hoiatus! Töötuba võib mõjuda kehale ja vaimule kosutavalt!
Britten Kasekamp on eripedagoog (MA) ja MTÜ Traumateadlik Eesti tegevjuht. Viimastel aastatel on Britten keskendunud traumateadlikule lähenemisele ja traumakogemusega laste toetamisvõimaluste uurimisele haridusasutustes. Ta usub, et selleks, et õpetajad saaksid traumakogemusega lapsi mõjusalt toetada, peavad nad esmalt oskama end kaitsta kaastundeväsimuse laastava mõju eest.
Õpituba toimub Tartu lasteaed Tripsiku Sipsiku majas (palume registreeruda) ning kantakse üle ka Tartu haridusfestivali Facebooki lehel (registreerumine pole vajalik).